3 Sauga jõe iseloomustus Sauga jõgi saab alguse Järvakandi ja Eidapere vaheliselt alalt ning tema valgala on 570 km 2. Jõgi läbib Pärnjõe, Mõrdama soo ja Suigu ning suubub paremalt kaldalt Pärnu jõkke vahetult enne, kui Pärnu jõgi merre suubub, valgala suurus on üle 25 km2 Pärnu jõkke suubub põhja poolt Sauga jõgi. Sauga jõgi ühes lisajõgedega saab vee osalt idapoolselt soistelt niitudelt ja Nurme rabast, suuremalt jaolt, aga Tori ning Pärnu- Jaagupi ehk soodest, kus ta läbi voolab. Sauga jõe ülemjooks voolab lõunasse, laienedes 3 m laiusest ojast 12 m laiukseks jõekeseks. Sauga jõgi on avalik veekogu, mis kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate jõgede loetellu. Suubumise tüüp on paremalt ja vooluvee kogupikkus on 78,6 km. Sauga jõkke suubub mitmeid jõgesid ja kraave (kokku 15 tk).
viljatud kõrbed. Suurt osa ülejäänud maast kattis tihe mets ja võsa, mille raadamine põlluks nõudis väga ränka tööd. Osa maast kannatas liigniiskuse all, mida põhjustasid jõgede üleujutused. Üleujutused kandsid jõgedeäärsetele madalikele viljakat muda, mis oleks hästi sobinud viljakasvatamiseks. Liigniiskuse tõttu oli see aga võimatu. Et mitte sõltuda sel moel loodusest, mõtles keegi inimestest välja kunstliku niisutuse süsteemi, mille abil oli võimalik soistelt aladelt liigset vett ära juhtida, kuivuse all kannatavaid maid aga niisutada. Tulvavete eest hakati põlde kaitsma tammidega. Põlluharimise viisi, mille puhul kasutatakse põldude kunstlikku niisutamist nimetatakse niisutusviljeluseks. Linnade tekkimine. Niisutatavad põllud andsid suurt saaki, toitu jätkus paljudele ning varsti olid jõgede kaldad tihedalt asustatud. Selleks, et mitte raisata väärtuslikku põllumaad, ehitasid inimesed oma elamised tihedalt üksteise kõrvale
annaabi.ee 
