Kui noorim vend Taavet talu päris, võttis ta ka Roosi ära. Autor kirjeldab Roosi elu perenaisena üsna töökalt ning isegi võrdleb Taaveti ja Roosi abielu tasuta orjusega. Siiski sünnitas Roosi Taavetile poja Edgari ning täitis kõiki oma kohustusi asjalikult. Nende abielu ei olnud küll kõige lillelisem ja Roosi langes suure mõnituse osaliseks, kui ta abiellus Taavetiga. Tüdruk oli sohilaps ning selle aja kommete kohaselt sohilapsest käsutajaid ja perenaisi niisama lihtsalt ei saanud. Ometi oli nende suhtes armastust, sest kui Taavet koju tagasi naases, peatus ta puu juures, kuhu ta Roosi mälestuseks risti oli kritseldanud. Selline komme polnud tol ajal üldse tavaline. Esimene tants toimub tsaariaegses Eestis. Taustaks on sõjad, millesse kutsutakse ka noori Eesti poisse(,,Üitsi ei ole oma, ei keisre, usk egä esämää," arvab Jüri ikka veel kutset uurides.)
Aiastel pole enam endist meelekindlust, tõsidust ja karskust, arvavad mõned. Taavet käis sõjas riiki teenimas. Juba poisikesest saati jättis Taavet külarahvale kerglase mulje tal logiseb see kruvi, mis teisi kinni peab, arvatakse. Perenaiseks on Soola Leenu tütar Käo saunast Roosi (kiitsakas puupaljas plika). Ennatliku naisevõtu pärast eelkõige peetakse Taavetit kerglaslikuks. Roosi on käredam, nõudlikum. Asjalik, kuid sellegi poolest pole aktsepteeritav, et sohilapsest sai perenaine. Said poja, kellest, kui kõik hästi läheb, pärija saab. Taavet oli tore, elurõõmus, naljahimuline, korralike riietega nägi väga hea välja. Taavet pole pasunavirtuoos, aga üht-teist oskab: ,,Kodumaad", hümni, leinaviise. Taavet 32a Vanad peremehed pole iseseisvusest sugugi nii vaimustatud kui noored. Kuldrubla on nad ära rikkunud. Vabadus on nende jaoks kõigepealt talu hea käekäik, ei enamat. Jüri sai ilmasõjas surma.
annaabi.ee 
