kõrghariduse ja eduka karjääriga inimesi, kel jääb selja taha pikk võitude rada. Need inimesed on õnnelikud, sest on osanud vältida võitude hädaohtu, nad on osanud hoida ja hinnata saavutatut, mille nimel on nähtud vaeva. Samas on neid, kes teiste ebaõnnele tuginedes ja neid halvustades midagi võidavad. Arvan, et viimastel on võidus peituv hädaoht sagedasem, sest väärtushinnangud on teistsugused, eesmärk on vaid võita ning mitte eneseületuse, vaid sohiga. Tavaliselt on inimestele omane püüdlikkus millegi parema poole. Selline mõtteviis on vajalik, et areng elus seisma ei jääks. Ometi on hulk neid, kes lepivad vähesega, pidades seda oma võiduhetkeks ning arvates, et kõik on tehtud. Hetk, mil inimene jääb endaga rahule, võib saada tema arengule saatuslikuks, sest võtab tihti motivatsiooni edasipingutamiseks. Näiteks nooruk, kellel on
Ain Kaalep keeleuuendajana Ain Kaalep ise soovib, et teda ei nähtaks ainult kui sõnavara uuendajat vaid pigem stilistilist uuendajat. Kuna õigekeelsuse mõiste on Eestis väga laialivalgunud, siis tuleks Kaalepi arvates teha vahet õige- ja heakeelsusel. Lisaks on omaette teemaks ka vulgaarkeelsus. Kaalep näeb ka probleemi sõnade vales tähenduses kasutamises. Näiteks sõna ,,sobiv" on hakatud asendama sõnaga ,,sobilik", kuigi sõna ,,sobilik" tähendab hoopis ,,sobitegemist või sohiga seonduvat". Hea keele säilitamiseks peab Kaalep oluliseks ka teatud laensõnade kaotamist. Eriti ebameeldivad on tema jaoks sõnad ,,kruiis, gastroll ja broneerima". Need sõnad saaks vastavalt asendada ,,ristak", ,,külalus" ja ,,kinni panema". Samas võib eesti keelest tuletada ka uued sõnad, kuid Kaalep rõhutab, et need sõnad meie keelde ei sobi. Keeleuuendajana meeldib Kaalepile tuletada uusi sõnu pigem murdetüvedest kui kõlasarnasuse järgi ja teistest keeltest
annaabi.ee 
