Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljateistkümmet küla. Valla maa-alal oli mitu mõisa ja karjamõisa. Anija mõisast on kirjalikke teateid juba aastast 1482, mil mõisnikuks oli rüütel Herman Soge (Zöge). Kohalikud vallad tekkisid 19.saj. I poolel. 1938.a oli Harju-Jaani kihelkonnas kolm valda: Anija, Peningi, Raasiku. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Harju-Jaani kihelkonda kuulunud Anija mõis jääb kaasajal Harjumaale Anija valla territooriumile. Harju-Jaani kihelkonna endistest mõisahoonetest on praeguseni säilinud Anija mõisa peahoone. Säilinud on ka enamik kõrvalhooneid, paljud neist on küll ümber ehitatud.
muud. Siis peab kolm korda sealt alt võtma, aga iga korra järel saavad asjad kausside all ümber vahetatud, siis, kes leiba saab, on ikka leiba, kes sõrmuse hea abielu, kes vitsa, saab sel aastal peksa, kes võtme head valitsust. (Karksi) * Vana-aasta õhtul toodi pikk pink sisse, pandi sinna meeste mütsid peale. Tüdrukutel kaeti rätikuga silmad kinni ja kästi võtta nüüd üks müts pingi pealt. Kui ta võttis soge, saab lihttöö- poisile, kui võttis karvamütsi, saab talupojale, kui võttis kaabu, saab linnahärrale. (Rannu) * Keerati veel paberirullid, kuhu sisse olid õnned kirjutatud. Segati neid mütsi sees ja igaüks võttis omale õnne. (Torma) * Öösel vana-aastal tuua väljast sületäis puid ja mõelda mingisugune soov. Kui on paarisarv puid, siis peab soov täituma, kui aga paarituarv, siis ei täitu. (Urvaste) * Vahel võtsid kõik tüdrukud veeklaasid ja lasksid oma sõrmused vette
annaabi.ee 
