Järgneva kolme aasta jooksul korraldas Makedoonia Aleksander sõjaretki praeguse Afganistani, Kesk-Aasia ja Põhja-India territooriumile. Pärast seda õiendas ta lõplikult arved Pärsia riigiga, mille põgenev kuningas Dareios III langes lõpuks omaenese satraapide käe läbi. Tõsi küll, suur väejuht mõistis Pärsia valitseja alamate taolise teo hukka, sest ta soovinuks Dareiost näha oma "auvangina". Järgnes Aria, Drangiana, Arachosia, Baktria ja Sogdiana vallutamine. Neist kahes viimases kohtasid vallutajad kohalike elanike ja valitsejate visa vastupanu. Baktria ja Sogdiana vürstid oma sõdalastega varjusid hästi kindlustatud paleedesse, mille tormijooksuga vallutamine põhjustas ründajaile suuri kaotusi. Makedoonia sõjavägi ületas isegi Iaxartese jõe ja tungis sküüdi nomaadide maadele. Alistanud lõpuks rahvarikka ja jõuka Sogdiana, naitus Aleksander Roxanega, Baktria vürsti Oxyartese tütrega. See vürst oli, püüdes
Babüloonia kuningaks, seejärel Susa, ja pärast Pärsia viimaste vägede purustamist ka Persepolise. Persepolise kuningaloss põletati. 330 vallutati Ekbatana. Dareios tapeti oma kaaskondlaste poolt ja Aleksander käsitas end nüüdsest tema õigusjärglasena. Samal aastal paljastati esimene Makedoonia aristokraatide vandenõu Aleksandri vastu, mille tagajärjel lasi Aleksander tappa Parmenioni. 330 327 vallutati Iraani idaosa (Partia jt piirkonnad) ja Kesk-Aasia (Baktria ja Sogdiana), kohates seal tugevat vastupanu. Sel ajal hakkas Aleksander nõudma makedoonlastelt ja kreeklastelt idamaise kombe kohaselt enda kui kuninga ees näoli maha heitmist (proskynesis), mis tekitas suurt vastuseisu ja põhjustas uue Aleksandri- vastase vandenõu. See paljastati ja vandenõulsed hukati. Tugevdamaks sidemeid kohaliku aristokraatiaga võttis Aleksander naiseks Baktria valitseja tütre Roxane. 327 tungis Aleksander Indiasse ja võitis lahingus Hydaspese jõe kaldal kohaliku kuninga
Kahtlusalusena hukati ka Parmenioni poeg, kes vandenõust kuulnuna polnud sellest teada andnud. Peagi lasi Aleksander tappa ka Parmenioni. Sõjakäik jätkus edenemisega Iraani kiltmaal ja tänapäeva Afganistanis ning 329. a. sissetungiga Kesk-Aasiasse (Baktriasse ja Sogdianasse). Kuigi piirkonna kaitset juhtinud Bessos hüljati toetajate poolt, langes vallutajate kätte vangi, saadeti Ekbatanasse ja hukati piinarikkalt, kulus Aleksandril maa alistamiseks neli aastat. 327. a. abiellus ta Sogdiana üliku Oxyartese tütre Roxanaga. Samal ajal teravnesid suhted makedoonia aristokraatidega, mida võimendas Aleksandri äkiline meelelaad ja süvenev joomarlus. Nii tappis kuningas joomapeol ägestudes odaheitega ühe oma lähima kaaslase Kleitose (328. a.). Eriti vastumeelne oli Aleksandri nõue, et tema ees tehtaks pärsia kombe kohane, kuid kreeklastele ja makedoonlastele alandavana näiv maani kummardus proskynesis. See
annaabi.ee 
