Puštu keelt kõneldakse Afganistanis eriti Kandahāri, Jalālābādi, Ghaznī ja Khowsti ümbruses ning Kabuli ja Farāhi provintsis, Pakistanis muuhulgas Belutšistanis ja Peshawari ümbruses. Puštu keel kuulub indoeuroopa keelkonna iraani rühma, täpsemalt idairaani keelte kagurühma. Nagu teistelegi viimasesse kuuluvatele keeltele, on puštu keelele omased retroflekssed konsonandid ja ergatiivtarind. Need jooned eristavad kagurühma keeli kirderühma keeltest, mille hulka kuuluvad sogdi keele tänapäevane kuju jagnoobi keel ning kunagine baktria keel. 1. Konsomandi märgid 1 A 2 بb 3 پp 4 تt 5 ټټṯ 6 ثss 7 جj 8 چch 9 څts 10 ځځdz 11 حḩ 12 خkh 13 دd 14 ټډḏ 15 ذ zs 16 رr 17 ټ ړṟ 18 زz 19 ژzh 20 ږzh 21 سs 22 شsh 23 ښs s h 24 صş 25 ضẕ 26 طţ 27 ظzz
see likvideeriti 6 või 7 sajandil, kuid järgijaid oli ikkagi. Manilus esines igas riigis nii nagu oleks seal võimul olev usund manilusest tulnud. Tõlgendati kui budismi või krisluse tõese usundina. 6-7 sajandil hakkas mainlus levima ida suunas, Hiinas jõuab manilus 7 sajandil, viimased andmed 17. sajandist. Levik pidurdub 13. sajandil. Roomas kardeti, et manilased on ebalojaalsed, tegelt oli poliitiline usund. Manilisuses ei pooldatud laste saamist ja eitatakse abielu. Sogdi päritoluga kaupmehed tõid mainiluse Hiinasse. Leitud jälgi ka tiibeti aladel. 762-840 oli riigiusundiks ida-Turkestani khaganaat, kui varsise kokku, siis manilus püsis edasi natuke aega. Ta oli algusest peale kosmopoliitne usund, et ühendada rahvaid ja keeli. Käsikirjad olid eri aegadest pärit. 20. sajandil on Egiptuset pärit leide. Viimased leiud 1997. aastast, aga neid pole publitseeritud ega tõlgitud
annaabi.ee 
