nädala jäävabad, kus on kõrge soolsus, kus pH on 2. vaatamata suurusele on olemas oma ökosüsteem, mis toimib normaalselt. Litoraal Elutegevusest toimub suurem osa 2-20 m sügavusel. Sealt püütakse 50% kalavarudest – 3 miili rannikust. Rannalähedased kooslused keerulisemad. Ka pelagiaalsed organismid tulevad paljunemise ajaks litoraaltsooni. Läänemeres rikkalikuim kuni 5m sügavuseni. Seal on ka palju baktereid. Väga kõrge produktsiooniga on kohad, kus jõgi suubub merre, eriti sogaste vetega jõed – settib palju aineid lisatoitained, rikastavad produktsiooni. Fotosünteesiv plankton hoiab CO2 taseme pinnakihis madalal. Kui plankton vananeb, siis ka süsinikdioksiid vajub koos organismiga sügavamale. Sügavatesse kihtidesse jõuab väike hulk 1 orgaanilisest süsinikust. Siiski võib nendes kohtades olla 4 toiduahela astet.
Näit on vale: kalibreerimine oli ekslik. > näit ei püstitu silmapilkselt oota > kalibreerimine ja mõõtmine tuleb läbi viia võimalikult sarnastes tingimustes > klaaselektroodi klaasmuna ja võrdluselektroodi poorne ühendus peavad olema lahuses > elektroodi ülaosas olev ava peab olema avatud > enne teise lahusesse sukeldamist tuleb elektrood hoolikalt loputada ja kuivata 96. Potentsiomeetria kui analüüsimeetodi eelised ja puudused. Eelised: saab töötada sogaste lahustega, tiitrimisel väga täpne, odav ja kiire, lai dünaamiline diapasoon 4-5 suurusjärku. Puudused: madal selektiivsus, kapriisne, otsese potentsiomeetriana vilets täpsus, mõnevõrra piiratud rakendusala, nt fosfaat- ja sulfaatioonid on halvasti määratavad. REDOKSTIITRIMINE 97. Redokstiitrimise põhimõte. Üldine ja spetsiifiline redokstiitrimine. Tooge näiteid. Tiitrimine, kus tiitrimisreaktsioon on redoksreaktsioon. Üldine: Protsess on vaadeldav kui