et hinnata ühise probleemi lahendamisel tehtavaid edusamme. 1.3 Läbirääkimisoskused Konflikti on võimalik juhtida läbirääkimiste teel. Läbirääkimisi peavad kõik, mitte ainult ametiühingud, diplomaadid ja terroristid. Kui me kandideerime mõnele ametikohale, palume palgatõusu või vaidleme õpetajaga hinde üle, siis me peamegi läbirääkimisi. Läbirääkimisoskused aitavad meil teistelt saada, mida vajame ilma vaenlasi soetamata. Läbirääkimised on protsess, milles erinevate või isegi vastandlike vajadustega inimesed võivad jõuda kokkuleppele (McKay jt 1999:151). 1.3.1 Läbirääkimiste tunnused Läbirääkimisi ja kauplemist võib pidada sünonüümiks. Kuidas ära tunda kauplemissituatsiooni e läbirääkimissituatsiooni. Selleks, et astuda läbirääkimistesse, peavad situatsioonil olema kindlad tunnused: 1
1) nad on olemas - sellisel juhul tuleb selgitada, kas need antakse üle ettevõtte bilanssi ning loetakse selle tulemusel omakapitali mitterahaliseks sissemakseks või neid kasutatakse, makstes omanikele renti; 2) vahendid ostetakse; 3) soetamiseks kasutatakse laenu- või liisingfinantseerimist; 4) vahendid renditakse vajaduse tekkimisel – nt tööriistade rendiga tegelevast ettevõttes. Vajalikud vahendid moodustavad ühe olulise osa stardikulude mahust. Samas ei saa neid soetamata jätta, sest see võib maksta kätte kehvade majandustulemustena. Vahendite ostu piiramise asemel tasub kaaluda alternatiivseid seadmete hankimise võimalusi, mis vähendavad eelarvekulusid – krediit või osaline krediit; liising, järelmaks, teenuse sisseost või vara rentimine. 26 Peamised vead Töövahendite kogus ei vasta töötegijate vajadusele
annaabi.ee 
