H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 7 9 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 22-28 Aasta hiljem võtab ta oma seminari abiõpetajatena tööle kaks esimest talupojaseisusest palgalist eesti koolmeistrit: Jõesuu Toomase ja Uustalu Bengti. Seminaris oli ta ise koolmeistriks, välisteks asjade ajajaks ja kooliraamatute soetajaks. Edukamaks õpetamiseks andis Forselius 1684 välja uue aabitsa parandatud eesti keeles, mis palju pahameelt ja vastuolu tekitas. Forseliuse seminarist läks rahva sekka 160 noormeest, kes siinmail omakorda lugemist edendama hakkasid. Aastail 16861688 loodi eestikeelseid rahvakoole Forseliuse eestvedamisel Eestimaa ja Liivimaa kubermangude kihelkondades. Lugemisoskusega rahvana said eestlased rohkem osa seltsi- ja kultuurielust, võimaluse
Vennastekoguduse koosolekud tõstsid esile ka küsimuste arutelu mõisnike vastu ja rahvarahutusi. Vennastekogudus võitles rahvausundi vastu, hävitati rohkelt paganlikke ja katolismi ajast pärinevaid pühapaiku, vennastekogudusega liitunud J.Chr. Quandt jätkas fanaatiliselt oma rünnakuid muistsete ohvrikohtade ja nende kasutamise vastu. Samuti püüti keelustada rahvalikke lustikombeid. Kõige esimeseks hernhuutliku erikirjanduse soetajaks Eestis kujunes Urvaste pastor Johann Christian Quandt, raugevast pietismist vennastekogudusse suundnunud,organiseeris Urvastes 1741. aastal korrapärase vennastekoguduse, mis oli üheks esimeseks Eestis. Hakkas jutlustama hernhuutlikus laadis ja eesti keelde tõlkima vennastekoguduse laule. 1741. aastal andis välja lõuna-eesti-keelse hernhuutliku lauluraamatu, pole säilinud ukaasi tõttu ilmselt. Samuti oli Quandti õpilaseks M.Fr.Hasse, tegevus 1740-ndates, koostas uue lõuna-eesti-keelse
annaabi.ee 
