Nende seas on purustavaid tormi tuuli ja karme lume tuiske aga ka vaikseid sooje tuule puhanguid. Tavaliselt on nendel tuultel oma nimi ja meteoroloogilistes käsiraamatutes on toodud üle saja kohaliku tuule. Kohalikke tuulte hulka kuuluvad ka mussoonid. Mussooniks nimetatakse püsivaid valdavalt ühes suunas puhuvaid sesoonseid tuuli. Talvel puhuvad mussoonid mandrilt ookeanile ja suvel vastupidi. Ja suvel vastupidi. Mussoonid tekkivad sest maismaa ja ookean soenevad ja jahtuvad erinevalt. Kui talvel on ookeani vesi soojem ja maismaa külmem siis tekkib mandril suurem õhurõhk kui ookeani kohal. See tingibgi püsiva tuule maalt merele, suvel on olukord vastupidine. Briis- Suurte sise veekogude ja ranniku kohal puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt masale ja öösel vastupidi. Briis hõlmab 10-50km laiuse ranniku riba. Sageli neid tuuli nimetatakse vastavalt ka merebriisiks ja maabriisiks.
sigimise ja talvitumisega, olenedes mitmesugustest välisteguritest, esmajoones temperatuurist ja valgusest. Talvitumise ajal koonduvad räimed põhjalähedastesse veekihtidesse, mis sellal on kõige soojemad. Niisugused koondised esinevad mere avaosas, Soome lahes, Riia lahes ja ka sügavamates fjordides. Kevadel siirdub kevadkuduräim kudemiseks rannikulähedastesse madalamatesse vetesse, mis soenevad kõige kiiremini. Ta koeb liivasel, kruusasel või kivisel hõreda taimestikuga kaetud põhjal. Massiline kudemine toimub temperatuuril 8 16 kraadi. Vastavalt ülemiste veekihtide soojenemisele koeb räim mais ja juuni alguses 4 6 m sügavuses, hiljem aga 8 10 m sügavuses. Koetud mari kleepub taimedele, peamiselt mitmesugustele punavetikatele, harvemini adrudele ja meriheinale. Marja arenemine kestab optimaalselt temperatuuridel 5 8 ööpäeva
annaabi.ee 
