Inna Raud KOKK I KUTSEEKSAM Aruanne Juhendaja:Ariaane Truu Viljandi 2013 1. MENÜÜ Eelroog : Kartuli-sibulapüreesupp praetud kukeseente ja friteeritud kartuli ribadega Pearoog : Mozzarellaga täidetud paneeritud sea välisfilee kõrvitsakoogi ja köögiviljakastmega Järelroog : Riivleib vahukoorega Minu menüü sobib talviseks õhtusöögiks ka suuremale selts- konnale. Eelroaks pakun soendavad kartuli-sibulapüreesuppi mille kaunistan friteeritud kartuli ribadega.Supp sobib talvisel ajal kõige paremini. Pearoaks pakun sea välisfilee paneeringus täidetud mazza- rellaga ja jüürde suurepärase kõrvitsakoogi köögiviljakastmega. Tegemist on õulumenüüga ja sea liha sobib väga hästi peo lauale ,aga kõrvitsakook teeb selle toidu eriliseks . Desserdiks pakun eestipärast riivleiba vahukoorega eks ta on natuke rammusem söök kuid jölulauale sobib suurepäraselt.
õpilase amet ei olegi nii lihtne, et käid lihtsalt koolis. Koolis käimine on ka väga raske tegevus, mõnel isegi pole töö ka nii raske kui meil õpilastel kes koolis käivad. Istuvad oma kontorites ,kirjutavad mingeid allkirju ja nii edasi, neid nimetatakse kontorirottideks .Aga õpilased see eest tulevad kooli, on ära pikad päevad istuvad tundides ,kuulavad ,õpivad, ei olegi nii kerge, võrreldes sellega, mis ametid paljudel on ja mis tööd teevad, istuvad oma kabinetis, soendavad tagumiku ja vahivad lakke või siis näitavad et teevad tööd ja kritseldavad nii sama paberi peale, see amet on lihtsalt paljudele sülle langenud, kes on rikkad võsukesed, need inimesed ei teagi mis asi see amet õieti tähendab, see amet lihtsalt neile sülle visatud, vaatavad miks mitte teha seda tööd ,kus ei pea midagi tegema. Niimoodi mina omale ametit ei taha, et keegi lihtsalt viskaks selle sülle, siis ei austata mind eriti, sest nad teavad et see on lihtsal viisil saadud,
22 ruumidesse läbi õhu jagajate(sissepuhke restid). Õhk seguneb ruumi õhuga ja saavutab vajaliku temp-i. Ruumile ülekandmise viisi järgi küttesüsteemid liigitakse · kiirguslik küte. · konvektiivne küte. Kiirguslik küte Konvektiiv küttekorral soojeneb õhk põhiliselt kokkupuute tagajärjel küttepinnaga. Põhiline osa antakse konvektsiooni teel. Suuremosa küttekehasi soendavad ruumi korraga kiirguse ja konvektsiooni teel. Kasutusviisist sõltuvalt liigitatakse järgmiselt: · pidev küte · perioodiline küte · ajutine küte Küttekehade järgi: · Radiaator küte · Konvektor küte · Põrandküte Vahetult kõetavalt ruumis saab tarbe soojuseks muuta elektrienergiat vahel ka gaaskütust. Vesi ja õhkkütte süsteeme liigitatakse soojuskandja liikumisviisi järgi: · Loomulik tsirkulatsiooniga süsteemid