Selline käitumine on küll kasulik parteile, sest alati leidub neid valijaid, kes selle laimu õnge lähevad, aga samas mõjub see väga halvasti Eesti üldisele käekäigule, kuna see ei vii riiki otseselt kuskile edasi, vaid pingestab sisepoliitilist olukorda ning võib jätta paljud aktuaalsed probleemid tahaplaanile. Oma kogemustest olen näinud, kuidas sellisele valimiskampaaniale reageeritakse. Näiteks Keskerakonna reklaamid, mis laimasid Reformierakonna poliitikat, soditi täis ning kleebiti üle. See tegevus polnud küll legaalne, aga see näitas ikkagi rahva suhtumist sellisesse propagandasse. Nagu ühes artiklis mainis Riigikogu esinaine Ene Ergma, et ei valita vahendeid võimule saamiseks, aga võimul olles ei osata ega suudeta vastutada. See on viinud võimu ja rahva vahelisele võõrandumisele. Eetika puudumine ongi suureks probleemiks ning kuna ka meedia on
Maria ei rääkinud kaasõpilastega, kuid vastates õpetaja küsimustele, kuulsin tema häält. See oli pisut kähe ja madal, kuid justkui hellitas mu kõrvu. Olin kindel, et Maria meeldis kõigile meie klassi- ja ka kooli poistele ning nii mõneski tüdrukus, kaasa- arvatud minus, tekitas see pehmelt öeldes trotsi. Juba mõni nädal peale kooli algust, märkasin kuidas minu klassiõde Mariale kollasele märkmepaberile kirjutatud nõmedusi seljale kleepis. Tema vihikutesse soditi lollusi ning kotist näpatud isiklikud asjad ringlesid tunniajal käest kätte. Mariat kiusati ja kiusajate nimekirja kuulusin ka mina. Ma levitasin klassis kuulujutte tema isa kohta, kes oli siia kolimise eelduseks valinud uue töökoha, mis oli kodulinnale suhteliselt lähedal. Maria isa oli kena keskealine mees ning kasvatas Mariat üksi. Sisimas kadestasin teda väga, sest tal oli isa, keda minul kunagi ei olnud. Kadestasin ka tema häid suhteid isaga, mis peegeldusid neid
annaabi.ee 
