Riigikord. Bulgaaria on parlamentaarne vabariik, kus kehtib 1991. a vastuvõetud põhiseadus. Bulgaaria riigipea on otseste valimiste teel viieks aastaks valitav president, kes on ühtlasi ka riigikaitse juht. Riigi presidendiks valiti 2006. a oktoobrikuu lõpus veel üheks valitsusajaks endine sotsialistide liider Georgi Parvanov. Presidendivalimistel häälte arvult teiseks jäänud kandidaat saab asepresidendiks. Bulgaaria seadusandlik võim kuulub Rahvakogule (Narodo Sobranije), mille 240 liiget valitakse ametisse otsese valimise teel neljaks aastaks. Põhiseaduse muutuste vastuvõtmiseks kutsutakse kokku 400-liikmeline Suur Rahvakogu. Bulgaaria täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule. Riigi presidendil ei ole laiaulatuslikku pädevust. Suurim võim on peaministril, kelleks on alates 2005. a augustist Bulgaaria endise kuninga Simeon II positsioonilt 2
õpperingkonnaks eesotsas ülikoolidega (Moskva, Tartu, Vilnius, Kaasan, Harkov) ja mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. · Talurahvareform 1803.a. anti talupoegadele õigus end pärisorjusest vabaks osta, kuid seda õigust kasutas vaevalt 0,5% talupoegadest. Olulisem oli balti kubermangudes läbi viidu pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816, Kuramaal 1817 ja Liivimaal 1819 2.1.3. Polnoje Sobranije Zakonov 2.1.4. Svod Zakonov 2.1.5. Regionaalne seadusandlus (Balti Provintsiaalseadustiku näitel) Eriti tähtsaks õigusajaloo allikaks ja seaduste koodeksiks Baltimaade vanema ajaloo osas on tuntud Baltimaade Provintsiaalõigus (Provinzialrecht der Ostseegouvernements), mis on õieti provintsiaalseadustik. Selle üldosa annab ajaloolise ülevaate provintsiaalõiguse tekkimisest, õigusallikatest ja kodifitseerimise käigust kuni 1845. aastani.
annaabi.ee 
