inimene midagi õppima läheb siis on ju laias laastus testid, mis põhinevad inimese enda hinnangul (ilmselgelt kui ma olen huvitatud sellest erialast, kus on nõue, et pean olema hea suhtleja, siis ma testis ju mõtleva inimesena suudan need küsimused õigesti vastata ja testi ära petta), need ei ole praktilised. Meil vist (100% kindel pole) sellised praktilisi teste, kui erivajadusega noor läheb ametit omandama, kui soovitakse teada kui hea motoorika näiteks tal on?) Tänapäeval on sobivustestid üha põhjalikumad, et avastada inimese tugevused ja samas ka julgustada edasist arengut enda ja tööandja huvides. 20.sajandi alguseks oli kõige selle mõjul välja kujunenud kutsehariduse kolm baasmudelit: liberaalse turu mudel Suurbritannias, riigi reguleeritud mudel Prantsusmaal ja duaalne mudel Saksamaal, mis on kasutusel ka hetkel. Liberaalse turu mudel - pm vabaturu mudel, kus riik ei sekku, igaüks on oma õnne rohutirts, seda
olemusega kujundada soovitud organisatsioonikultuuri. Hankeallikad • Pakkumises olevad hankeallikad • Milliseid neist on antud olukorras ja pakkumisel oleva tegevuse seisukohast otstarbekas kasutada. Valikukriteeriumid – milliseid erinevaid oskusi peab veel olema töötegijal? Vakantseid töökohti puudutav info. Info suund ja majanduslikud võimalused. Valikumeetodid • Pakkumised, psühholoogilised sobivustestid, keeleoskustestid jne. • Töövestluste etapid. Valikumeetodite prognoosid • Erinevate valikumeetodite võime ennustada töös õnnestumist. Valikuotsus • Valikus elluviidavad alused (informeerimine, avaldamine). Töölepingu sõlmimine • Töölepingu sisu ja mudel • Lepinguõiguslikud asjaolud • Konkurentsikeelamisleping, saladusehoidmisleping, katseaeg... • Tähtajalisus
annaabi.ee 
