Vundamendi soojustuse valikul jälgige: veeimavuse näitajat tugevust ja jäikust erisoojusläbivust materjali füüsilist paksust Vundamenti soojustades ongi olulisim läbi mõelda sokli- ja hoone välisseina ühendus. Üldjuhul jäävad kandev ja välissein ja vundamendisein ühele vertikaalsele joonele, mis tähendab, et soojustusplaadid saavad kulgeda ühes tasapinnas (keerulisem on plokkvundamendile istuv puitkarkass-sein). Nüüd tulekski viia sobivusse maapealse seina ja sokliseina soojustuse omavaheline arhitektuurne sobivus, samal ajal jälgides, et kihid tagaksid ka piisava soojapidavuse. Täna võiks suurimaks soojusläbivuseks võtta sokli seinal 0,2 W/m 2K ja välisseinal 0,15 W/m2K. Näiteks IKO Enertherm PIR-soojustusega tuleks sokli sein soojustada 100 mm paksuselt ja välissein ise 140 mm paksuselt, nii mahub ilusti betoonist või plokist soklikivi soojustuse ette soklit vormistama
Kuna vananemine toimub vältimatult, hakkavad vananemisilmingud varem või hiljem paratamatult töösooritust negatiivselt mõjutama, mis omakorda viib lõpuks töötaja lahkumiseni töökohalt. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO on rahvastiku üldise vananemise foonil võtnud kindla suuna vanemaealise töötajaskonna töötingimuste parandamisele ja seega satuvad tööandjad nendepoolse surve alla kohandada töökohad sobivusse töötaja vajadustega, vastupidiselt senisele valitsenud mentaliteedile, mille kohaselt oli töötaja enda asi võimalikult palju kohanduda töökoha poolt dikteeritavate nõudmistega. (Ilmarinen, 2006) Tööandjate olukorda sellises situatsioonis leevendab tõsiasi, et vananemine puudutab liskas töölkäimisele ka kõiki teisi eluvaldkondi, seega ei ole vanemaealistel töötajatel võimalik jääda täiesti passiivseks oma igakülgse võimekuse säilitamisel
See annab võimaluse erinevaid osakesi täpsemini kirjeldada. Lihtsamalt öeldes vaieldakse selle teooriaga üldrelatiivsusele vastu, sest antud teoorias ei saa olla selliseid punkte, mille tihedus on lõpmatu (Järv, 1992). 6 Kvantmehaanika arendati välja vajadusest seletada osakesi täpsemalt. Selle ajalugu on olnud üsnagi keerukas. Esimesed kvantteooriad olid mõneti algelised ning tehtud eksperimente ei suudetud omavahel kokku viia ja sobivusse saada. Kvantnähtustele andis esimest korda ühte seletuse Louis de Brogli, kelle teooria järgi on osakestel laineiseloom ning lainel osakesteiseloom. See jäi ka viimaseks teooraks, mis liigitati vanade kvantteooriate hulka, sest see ei võimaldanud täpseid ennustusi. Moodne kvantmehaanika sai alguse 1925. aastal, mil Planck, Heisenberg ning Jordan formuleerisid maatriksmehaanika. Mõni kuu hiljem pani Erwin Schrödinger kirja
annaabi.ee 
