nahana pehmem ja paidlikum, säilitab oma vormi ja värvi, tõrjub niiskust ja kuivab kiiresti, jahe suvel ja soe talvel, ei lase läbi tuult, hingav materjal ja ei erita lõhna, mitteärritav isegi kõige õrnemale nahale, masinpestav Vill on looduslik kiud, millele teadus ei ole seni leidnud võrdset kunstmaterjali, mis oleks samaväärne mitmekülgsuselt, praktilisuselt ja sobivuselt inimesele. Vill on hingav materjal, nii nagu ka inimese keha, seega pakub soojust talvel ja imab keha niiskust suvel. Pilt mikroskoobi alt, mis näitab villakiu keerukust. Erinevate materjalide kiud läbi mikroskoobi 4 Viimasel aastakümnel on välja mõeldud järjest enam kiude ja materjale. Igaüks neist väidetavalt parem kui eelmine
[Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [18] A. Annist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Teine, täiendatud ja parandatud trükk, Eesti Keele Sihtasutus, 2005, p. 909. [19] Postimees, „Eurostat: Eesti paistab silma olmejäätmete vähesusega,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.postimees.ee/400761/eurostat-eesti-paistab-silma-olmejaatmete- vahesusega/. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [20] Delfi, „USA ajakiri Newsweek: Eesti on eluks sobivuselt 32. riik maailmas,“ 2010. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/usa-ajakiri-eesti-on- eluks-sobivuselt-32-riik-maailmas.d?id=32629203. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [21] Delfi, „Eesti tõusis ÜRO aruandes väga kõrge inimarenguga riigiks,“ 2010. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-tousis-uro-aruandes-vaga-korge- inimarenguga-riigiks.d?id=34615289. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014].
Hübnidlutsem on puhmikulme pealishein, mida kasut. niidul ja kestvus 4-5 aastat viljakusega mineraalmullad. Sirplutsern: Puhmikulme pealis- või alushem, mida kasut niidul, kestvus üle 10 aasta 3.põukartlikud karbonaatse koresega- lutsern, punane aruhein, luste, mesikas. Ida-kitsehernes on püstiste, õõnsate, ülaosas hargnevate kuni 200 cm kõrguste vartega Mullad võibjaagda kaheks sobivuselt rohumaataimedele pealishein. Niit ja 10 aastat 1.) Eestis kõige kõrgema viljakusega mullad on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad H. nõiahammas: Puhmikuline pealishein, 50-60 cm. niitja karjamaa, 4-6 aastat. 2) turvasmullad- soodsad karmides talvitumtingimustes
annaabi.ee 
