160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: m = 400 kg = 0,95 pmax=200bar Leida: d=? pkäit=? Teisendan ühikud valemi jaoks sobivaks. 1kg=10N 400kg= 400*10=4000N 1bar=105Pa 200bar=200*105Pa=200*105N/m2 Kasutan hüdrostaatilise rõhu põhivalemit: P pinnale mõjuv vedeliku rõhk, N/m2; F mõjuv välisjõud, N; A jõudu ülekandva pinna pindala, m2. Teisendan voolu ristlõike pindala sobivatese ühikutese ja arvutan hüdrosilindri minimaalse läbimõõdu: S vooluristlõike pindala r hüdrosilindri raadius d hüdrosilindri läbimõõt Valin hüdrosilindri normaalläbimõõduga 16mm ja arvutan töörõhu silindris 201mm2 =2,01*10-4m2 Arvutan silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhu. Vastus: Valisin hüdrosilindri normaalläbimõõduga 16mm ja silindri käitamiseks kasutatav töövedeliku rõhk on 216bar. Ülesanne 4 (variant 4)
- Kava koosneb lausetest, mis toovad välja alaosad ja alateemad. Laused peavad olema väited, mitte küsimused. Kavapunktid on vastused autori küsimustele. - Kava jaoks tuleb kasutada konkreetseid sõnu ja vältida üldise tähendusega sõnu. - Kava tuleb teha kirjalikult. Sest muidu tuleb kava udune. Kirjalikku kava on vaja pikemate ja keeruliste lugude puhul. - Kava annab plaani edasiseks tegutsemiseks. Kui tekib uudis mõtteid, siis tuleb need panna sobivatese kohtadesse. 3. Visandi kirjutamine. Teksti tegelik kirjutamine algab alati visandist. Visandi eesmärk on saada keskseid mõtted paberile – kesksed faktid ennem, siis õigekiri. Visandamine on spontaanne tegevus ja selleks on kaks võimalust. - Üks võimalus on kirjutada spontaanselt, kasutades kava ja materjali sellisena, nagu nad on mällu jäänud ja mitte uurida oma märkmeid. Seda võib kasutada pikkade lugude kirjutamisel. Selline tekst on
annaabi.ee 
