ootus, usalduse kaitse) 3). isiku põhiõiguste kaitse: a). kohtute sõltumatus, igaühe õigus seadusjärgsele kohtualluvusele, erakorralise kohtu keeld, praktiline võimalus kohtusse pöörduda; b). õiguslik võrdsus (kedagi ei tohi diskrimineerida; c). süütuse presumptsioon, sama teo eest kahekordse karistamise keeld, õigus teada vabaduse võtmise põhjust ning end kaitsta jpm; d).proportsionaalsus (legitiimne kaalukas eesmärk ja selle saavutamiseks sobivaist kõige leebem piirang). 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud? Põhiseadus määrab riigi eesmärgid, väärtused, millest toimimisel juhindutakse, ning riigi ja inimese suhte. Põhiseaduse muudatused: 1). 25. II 2003 muudatus (jõust 17. X 2005) - muutmiseks, millega kohalike omavalitsuste volikogude volituste aega pikendati kolmelt aastalt neljale; 2). 14. IX 2003 täiendus (jõust 06. I
Teadus areneb edasi katse ja eksituse, oletuste ja nende tagasilükkamise teel. Püsima jäävad kõige täpsemad teooriad – saab öelda, et see on parim teooria, mis meil on. 1.Üks loogikapunkt falsifikatsionismi toetuseks (68-69). Falsifikatsionismi järgi on osa teooriaid ümberlükatavad vaatlus- ja eksperimenditulemustele tuginedes. Siin toetub üks loogikapunkt neid – et üks universaalne otsustus on väär, seda saab dedutseerida sobivaist üksikotsustuest (69). 2.Falsitseeritavus kui teooriate kriteerium (69-73). Falsifikatsionist näeb teadust kui rida hüpteese, mis esitatakse esialgseina eesmärgiga täpselt kirjeldada või anda pilt maailma või universumi teatud aspkekti toimisest. Iga hüpotees ei kõlba. Hüpotees peab rahuldama ühte tingimust: et saada osaks teadustest, peab hüpotees olema falsifitseeritav. Falsifitseeritav sõna tähendus (69). Töpsemalt:
annaabi.ee 
