Selles puudub analüüs, nähtusi või probleeme lihtsalt nimetatakse, tutvustatakse mõnd levinumat seisukohta, pakutakse oma lähtekoht, püstitatakse põhitees, jutustatakse või kirjeldatakse midagi seoses järgneva analüüsiga. Sissejuhatuse lõplik variant on soovitatav kirjutada viimasena, et vältida sissejuhatuse ja teemaarenduse vahelist lahknevust. Selle stiil olgu võrdlemisi neutraalne, mitte mingil juhul liiga kujundlik, raskepärane ega originaalitsev, kuid sobigu muu tekstiga. Sissejuhatuse põhitüübid: • lugu - esitatakse teemaga seonduv juhtum, milles autor võib, aga ei pruugi osaline olla; • probleemi ülesseadmine - sõnastatakse probleem(id), esitatakse küsimus(ed); • mõistete seletamine - defineeritakse kirjandi pealkirjas antud märksõnu, mõisteid, selgitatakse oma lähtekohta, kui mõisted on mitmeti tõlgendatavad; • sisujuht - antakse ülevaade teemast, selle osadest ja teksti eesmärgist;
Selles puudub analüüs, nähtusid või probleeme lihtsalt nimetatakse, tutvustatakse mõnd levinumat seisukohta, pakutakse oma lähtekohta, püstitatakse põhitees, jutustatakse või kirjeldatakse midagi seoses järgneva analüüsiga. Sissejuhatuse lõplik variant on soovitatav kirjutada viimasena, et vältida sissejuhatuse ja teemaarenduse vahelist lahknevust. Selle stiil olgu võrdlemisi neutraalne, mitte mingil juhul liiga kujundlik, raskepärane ega originaalitsev, kuid sobigu muu tekstiga. Sissejuhatuse tüübid: · Lugu - esitatakse teemaga seonduv juhtum, milles autor võib, aga ei pruugi osaline olla. · Probleemi püstitamine sõnastatakse probleemid, esitatakse küsimused. · Mõistete seletamine defineeritakse kirjandi pealkirjas antud märksõnu, mõisteid, selgitatakse oma lähtekohta, kui mõisted on mitmeti tõlgendatavad. · Sisujuht antakse ülevaade teemast, selle osadest ja teksti eesmärgist.