Näiteks praegu sügisel on moes lillad riided. Riidepoodide akentele on riputatud lillad riided : pluusid, püksid, seelikud, sukad, jalanõud ning linna noored eelistavad pigem neid, kui mingit muud värvi riideid, sest need on moes. Muidugi mängib väga palju rolli ka kuidas riideid ja jalanõusid kantakse. Näiteks,kui moes on, et püksid käivad jalanõude sisse, siis üldjuhul enamus noori kannab ka neid pükste sees. Paljudele ei pruugi selline stiil sobidagi, aga siiski nad teevad seda sest nad ei taha teistest erineda, nad tahavad olla moekad ja käia ajaga kaasas. Tegeledes projektiga "Looduselt loodusele", olen aru saanud, et ka erinevate maade inimestel on väga palju sarnasusi. Kõige tavalisem näide on ehk see, et meil kõigil on kaks kätt, kaks jalga, pea ja muud kehaosad ning elundid. Kuid samas meie mõttemaailmad pisut erinevad. Näiteks Türgi inimestele meeldib väga Eesti kliima, sest meil on neli aastaaega ja meil sajab lund
(18) jalgratas – pedaalide abil käitatav sõiduk Kui koostame sõnastikku sellisele sihtrühmale, kes vajab jalgratta kohta selgitust, siis üsna kindlasti vajab ta selgitust ka pedaali kohta, ehk sihtrühma hulgas üldtuntuks ei saa seda mõistet ega tema kohta käivaid termineid pidada. Proovime lisada pedaali määratluse: (19) jalgratas – pedaalide abil käitatav sõiduk (20) pedaal – jalgratta osa, millele jalaga surutakse Näited 19 ja 20 võiksid ühekaupa võetuna ehk sobidagi, kuid kahepeale kokku on nad tsirkulaarsed: jalgratast on seletatud pedaali kaudu ja pedaali jalgratta kaudu. Sellest võiks proovida hoiduda, kuna tsirkulaarsed definitsioonid annavad infot ainult defineeritud mõistete omavahelise suhte kohta, ja sedagi tarbetult dubleerituna. Mõnikord juhtub ka teistpidi – veana tunduv asi sõnastikus ei olegi viga. Üks korduma kippuv selline teema on märksõna ja määratluse väline sarnasus, mida kiputakse tsirkulaarsuseks pidama.
annaabi.ee 
