ÜKK asub, seda suuremat tarbija sissetulekute (tarbimiseelarve) suurust ta kajastab;V.: Vale 9. 10. Asendamise piirmäär MRSXY mõõdab tarbija valmisolekut asendada üht tarbitavat hüvist Y teisega (X-ga) selliselt, et kogukasulikkus TU ei muutu;V.: Õige 10. 11. Hinna-tarbimise kõver näitab tarbija optimaalseid hüviste kogumeid (tarbimise tasakaalu), kui ühe kauba hind muutub ja teise kauba hind ning eelarve jäävad konstanteks; 11. 12. Hinnaefekti ning snobismiefekti toime on vastassuunaline; 12. 13. Kui tarbija eelarve on 100 krooni ning X- kauba ühik maksab 10 krooni ning Y- kauba ühik 5 krooni, siis eelarvejoon EJ lõikub horisontaalteljega (X-teljega) punktis koordinaatidega .( 10 ; 0); 13. 14. Mida kõrgem on tarbija sissetulek (mida suurem on tarbimiseelarve) seda kaugemal asub vastav eelarvejoon EJ koordinaatide alguspunktist;
Kaasajooksmisefekti puhul kasvab nõudlus veel enam, sest võtmegrupp hakkab hüvist kasutama veel enam ja need, kellele polnud hüvis varem kättesaadav, hakkavad seda ka kasutama. Joonis 5.7 lk 109. · Snobismiefekt kui hinna alanemise tulemusena muutub hüvis kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele, loobuvad snoobid nende tarbimisest. See on püüd eksklusiivsusele, s.t soov mitte sarnaneda massiga. Joonis 5.8 lk 109. Snobismiefekti korral on tegemist täielikult mitteelastse nõudlusega. · Vebleni efekt hüvise nõutav kogus suureneb, kui hüvise hind tõuseb. Nõudluskõver on sel puhul ositiivse tõusuga.Joonis 5.9 lk 110.
võrdne igal ostetaval kaubal Tihti on püstitatud ka küsimus, et kui vabad on tarbijad oma tarbimisotsustes ja kas tarbijate valikuid piiravad ainult sissetulekud ja turuhinnad. Majandusteadlaste hulgas puudub ka selge üksmeel reklaami mõjust tarbimisotsuste kujundajana. Tarbija võib oma kasulikkust maksimeerida isoleeritult, kuid tarbimisvalikuid põhjustavad lisaks endogeensetele teguritele ka eksogeensed ehk mittemajanduslikud tegurid, mille all võib vaadelda kaasajooksmisefekti, snobismiefekti ja Vebleni efekti. Kaasajooksmisefekt väljendub inimeste soovis tarbida seda hüvist, mida tarbivad teised. Näiteks avaldub see erinevate moevoolude puhul. Nimetatud efekti tugevus sõltub suuresti ühiskonnas olevast nn võtmegrupist, kes seda hüvist tarbib. Kui hüvise hind langeb, siis nõutav kogus suureneb tänu hinnaefektile. Võtmegrupp, kes antud hüvist varem tarbis, hakkab seda nüüd veelgi rohkem tarbima. Teine grupp, kes nimetatud hüvist
annaabi.ee 
