andma Saima (1844-46) rootsikeelne, suunatud rootsikeelsele intelligentsile. 1856-63 Helsingi Ülikooli professor. 1863. saab senaatoriks. Snellmani suurim teene oli keeleseadus - Soome keelel ei olnud mingit ametlikku staatust. 1862. pääseb Snellman Aleksander II juurde, ulatab talle seaduseelnõu, milles on kirjas, et 20 aasta jooksul peaks soome keel saama rootsi keelega võrdseks. 20 aasta pärast peaks igal elualal saama asju ajada soome keeles. 1832. läks Turu Ülikooli. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus, tema teena on ka soome mark ja soomekeelne haridus. Snellmani päev on 12. mai. Kuulus Laupäeva Seltsi. ,,Maamiehen ystävä" (1844), ajaleht Saima (1844-1846), kirjandusliide Kallavesi (1846) 15. 19. sajandi II poole uuendused 1890ndateks soomekeelseid keskkoole rohkem kui rootsikeelseid. Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused, taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus
andma Saima (1844-46) rootsikeelne, suunatud rootsikeelsele intelligentsile. 1856-63 Helsingi Ülikooli professor. 1863. saab senaatoriks. Snellmani suurim teene oli keeleseadus - Soome keelel ei olnud mingit ametlikku staatust. 1862. pääseb Snellman Aleksander II juurde, ulatab talle seaduseelnõu, milles on kirjas, et 20 aasta jooksul peaks soome keel saama rootsi keelega võrdseks. 20 aasta pärast peaks igal elualal saama asju ajada soome keeles. 1832. läks Turu Ülikooli. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus, tema teena on ka soome mark ja soomekeelne haridus. Snellmani päev on 12. mai. Kuulus Laupäeva Seltsi. ,,Maamiehen ystävä" (1844), ajaleht Saima (1844-1846), kirjandusliide Kallavesi (1846) 15. 19. sajandi II poole uuendused 1890ndateks soomekeelseid keskkoole rohkem kui rootsikeelseid. Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused, taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus
Seal avaldas ta oma põhimõtteid. Ta kuulutas, et kui juba vaikselt tekib oma keel jne, siis varsti tekib ka oma riik. Ta nimetas isamaaks ainult Soomet, mitte Soome-Rootsit. Ta arvas, et soomlased on lootusetud, ta tahtis rootsikeelsetest soomlastest kasvatada tõeliselt soomlased. Ta kirjutas tööstusest ja põllumajandusest jne oma ajalehes. Kui Alexander II 1855 võimule tuli, liberaliseerus paljugi. Snellmanist sai keisri usaldusisik ja hiljem senaator. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus 1882, kus nõuti, et soome keel saaks 20 aasta pärast üldiseks. Snellmani haual kiideti tema elutööd- öeldi, et seda on rohkem kui ühelt inimeselt oodata võiks. Aleksander II lõpetas tsensuur seaduse. Peale Castréni sai Lönnrot soome keele professoriks, pidades 1856 oma esimese soomekeelse loengusarja. Lisaks tuli ülikooli tööle ka Cygnaeus ja Sakaris Topelius. Snellman sai ka professoriks- põhimõtteliselt filosoofia professoriks, nimetus oli
annaabi.ee 
