Pokumaa ehitamist poleks võimalik mujalt alustada, kui Pokukojast, kust saaks Puuko tare ja muid ehitisi valvata ja kust kogu ehituse ja üleüldine korraldamine toimuks. Tähelapnu ei jää pööramata ka sponsorlusele, mis on möödapääsmatu tegur üleüldse mingisuguse ettevõtte puhul, siiski ei sobi pokkudele igasugune sponsorlus. Pokud ei ole avaliku elu tegelased ja seetõttu tuleb väga läbi mõelda,kuida sneid eemal hoida meeidakärast, kuid siiski konkurside ja muude pokusõbralike asjadega endale sponsoreid leida. Lõpetuseks Soovib Edgar Valter, Pokumaa ja raamatu autor öelda, et Pokumaa peaks tema mõetete kohaselt toimima justkui akulaadija, kuhu saaks kiirestiarenevast tehnikamaailmast vahel sisse hüpata ja lihtsalt lõdvaks lasta. Eriti vajalikuks peab ta seda lastele. Ja mida aeg edasi, seda rohkem, eks ikka tasakaalu pärast, mille najal maailm on püsinud.
Smithi arvates peaks seda garanteerima turg, nende arvates peaks see tulema koostööst. Inimeste enese-abi. ,,Meie kui tarbijad oleme majadusliku maailma keskus, meie oleme kuningad. See, et me oleme nagu mass, mitte nagu kuningad, tuleneb sellest, et me ei mõista oma tegelikku võimu ja ei realiseeri seda" 1913 Redfern (vrd klassiteadvus) Kooperatiivid said populaarseks (vrd Oweni utoopiad, mis on ülalt alla lähenemisega) ja 19sajandi keskeks (väga kiiresti) tekki sneid sadu. Uks üle saja kooperatiivi. 20 sajandi alguses jõukust tuli juurde ja kooperatiivid kaotasid oma tähtsust. Pigem muutusid nad osanikeks - samasugune turumajandus nagu igal pool mujal. Kooperatiivide tänapäeva üks osa on see, et need, mis püsisid, olid liiga suureks kasvanud. 90ndatel ei olnud suuri konglomeraate enam otstarbekas üleval pidada. Post-fordism oli kasumlikum. Nüüd on taas tähtsamaks muuutnud. Kofi Annan arvas, et kooperatiivides peitub
annaabi.ee 
