Siiski on jtkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' vttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises ksitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka Nukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jeti mistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Ksitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lhtub selle sndmustest, kis pidev vimuvitlus ning esile tusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetttu ei saa selle iseloomu ilmselt heselt hinnata; kige ldistavamalt vib elda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 ha mdukamaks muutuvas suunas. Egon Friedell on koguni vitnud, et 1799.-ks vi hiljemalt 1804. aastaks judsid prantslased samasse seisu, kus nad olid olnud enne 1789. aastat: absolutismi. Siiski ei olnud revolutsioon mingil juhul
Sellest hoolimata, kuulub siia juurde ikka veel ,,just nagu" emotsioon, seisund, mida näitleja tajub ja tõlgendab vastavalt tunnetuslikule kontekstile, mis sisaldab endas nii tegelaskuju seisundit kui ka näitleja oma, kes seda osa mängib (H.Gleitman, 1990). ,,Just nagu" emotsioon võib olla tähtsaks koostisosaks kunsti mitmesuguste vormide mõistmisel. Teatris on see meie üheaegne teadlikkus laval toimuvatest sndmustest, mis võivad meid pisarateni liigutada ja sellest, et see kõik pole ikkagi reaalne. Kujutavas kunstis on see üheaegne teadlikkus sellest, et stseen või ese võib näida elulisena, kuid sellest hoolimata jätta meid ükskõikseks või avaldada muljet maalitud pikldist (vt peatükki 6). Ülevaade Tagasi vaadates peame märkima, et meie käesolevas peatükis vaadeldu võib igasugust (või
annaabi.ee 
