kirjakeelt. Otsustati korraldada suur kirjakeele kongress, kuhu tuleksid kokku esindajad kigist Eesti valdadest, et hletamise tulemusel fikseerida kirjakeele normid. Paraku ji aga plaanitud kongress ra, selle asemel korraldati 1908. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi JA EKS koostl Tapal hine keelekorralduslik kongress, mida hiljem hakatigi kutsuma Tapa keelekonverentsiks. Sellel kongessil otsustati eelistada pikki vokaale sellistes snades nagu hl, pstma, rm(mitte heal, peastma, rem). Snade hea ja pea(h,p) le oli kestnud vaidlus juba mitmeid aastaid, kui lahendust ei leidnud see ka siis. EKS koosolekul otsustati lpuks hletada; tulemusteks olid- hea ja pea poolt oli 51 ja h ja p poolt 14 hlt. Selle otsusega ei leppinud aga Gustav Suits, kes tles "Noor- Eesti siin vanale alusele jb ja h ja p... kirjutab". Tnapevalgi on kasutusel mlemad vormid, nt kasutab mni haritlane neid vorme poeetilites ja pidulikes tektides.
jrgmisse silpi. 3) Kui krvuti on kolm tishlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 4) Liitsnas silbitatakse iga sna eraldi. 3. Poolitamise reeglid. 1) hte thte ei jeta ksinda rea lppu ega kanta le jrgmise rea algusse. 2) Liitsna on hea poolitada koostisosade vahelt. 4. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat kaashlikut moodustavad kaashlikuhendi. Kaashlikuhendis kirjutatakse iga kaashlik he thega. Erandlikult vib kaashliku kirjutada hendis kahe thega: a) liitsnades, b) liitega snades, kui liide algab sama thega, millega sna lpeb, c) pingsalt hlduva s-i korral, mis on l, m, n vi r jrel, d) liite -gi ja -ki ees 5. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat tishlikut moodustavad tishlikuhendi. 6. Diftongis kirjutatakse iga tishlik he thega. 7. Liide gi liitub helilisele ja ki helitule hlikule. 8. Sna sees kirjutatakse silbi alguses j ja silbi lpus i. 9. Vrsna tunnused: a) b,d,g sna alguses, b) vrsnathed f,,z,, c) rhk jrgsilbil, d) pikad tishlikud jrgsilbis, e) o jrgsilbis. 10
) SHOCKED AT/BY: I was shocked by this newspaper. (See ajaleht jahmatas mind.) SHORT OF: I'm short of money. (Mul on vhe raha.) SICK OF: Chris is sick of school. (Chrisil on koolist krini.) SIMILAR TO: This text is similar to the one in the newspaper. (See tekst on ajalehes kirjutatuga sarnane.) SORRY ABOUT: He was sorry about his actions. (Ta kahetses oma tegusid.) SORRY FOR: She was sorry for Martin. (Tal oli Martinist kahju.) SURE ABOUT/OF: He was sure of his words. (Ta oli oma snades kindel.) SURPRISED AT/BY: We were surprised at the news. (Me olime uudiste le llatunud.) SUSPICIOUS OF: The police are suspicious of Jenny. (Politsei kahtlustab Jennyt.) THIRSTY FOR: He is thirsty for new races. (Ta januneb uute situde jrele.) TIRED FROM: Randy is tired from the hard work. (Randy on raskest tst vsinud.) TIRED OF: Stanley is tired of the arguements. (Stanley on vaidlustest tdinud.) TYPICAL OF: Forgetting is so typical of you. (Unustamine on sulle nii tpiline.)
Bioloogia kontrolltöö käsnad,ainuõõsed ja ussid. 1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11.Kuidas hüdra paljuneb? Kirjelda. 12.Millest ja kuidas ainuõõssed toituvad? 13
annaabi.ee 
