Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Click to edit Master text styles Second level Third le...
Raamatu esitlus Annemai Harak 12. klass ,,Suvitajad" Autor Juhan Smuul Juhan Smuul Autor Juhan Smuulist Sündis 18. veebruar 1922, suri 13. aprill 1971. Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 19511953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971.
● "Taevaste tuul„ ● "Pilvede püha„ ● "Rängast rõõmust„ ● „Maapäälsed asjad" Viivi Luik "Sinilill" Kes küll metsa ära kaotas sinikirja siidikuue? Põõsa alla maha laotas riidetüki uhiuue? Kleiti rohelist kes kannab, väikest mütsi taevakarva? Mütsil helekollast pannalt? Sinilill, ma arvan. Juhan Smuul ● Sündis Muhu saarel aastal1922. ● Juhan Smuul sai kuulsaks just oma kodumurdes kirjutatud Lugude ja luulega. ● Sõja-aastatel sai Juhan Smuulist kirjanik. 1940.–1950. kirjutatud teostes kasutas ta sotsialistlikule realismile iseloomulikke väljendusvahendeid ja ainekäsitlust. Juhan Smuuli luule ● "Karm noorus" ● "Tormi poeg" ● "Järvesuu poiste brigaad" ● "Poeem Stalinile" ● "Et õunapuud õitseksid" ● "Mina – kommunistlik noor" ●"Mere ja taeva vahel" Juhan Smuul "Mu noorim õde" Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ma kaua, üsna kaua seisin tummalt
Niisugune oli selle Smuuli kirjanduslik maitse, keda ennast loeti juba paarikümnes keeles Nõukogude Liidus ja väljaspool Nõukogude Liitu. Nendest eelistustest summeerub mitte üksnes küpsetesse loomisaastatesse jõudnud kirjaniku käsitus heast kirjandusest, vaid selguvad ka arusaamad kirjanduse tähendusest ja missioonist, piirjoonestub iseenda loominguline programm. Selleni jõudmiseks oli tulnud läbi käia pikk tee. Juhan Smuulist sai eesti kirjanduse uue arengujärgu üks teeavajaid. Teda kui inimest ja kui kirjanikku tõmbas suure jõuga kaasa ühiskonna uuenemise võimalus, õiglasema ja õnnelikuma ühiskonna loomise idee. Tähtsat osa Smuuli kirjandusliku tee kujunemisel etendasid ajaloolise arengu sattumised. Suure Isamaasõja ja sõjajärgsetel aastatel oli eesti kirjandus oma arengujärgu poolest noor, mitmes olulises aspektis alles tekkiv, kujunev, alustav kirjandus
ilmus 7 romaani. Samal ajavahemikul ilmus paguluses 60 romaani. Kaanoni keskmesse asetatakse Hans Leberecht. "Valgus Koordis" (1948) pikem jutustus, mis tahab kujutada külaelu ümberkujunemisprotsessis. Sobivad rollid, keegi kehvik, kes kehastab positiivseid jõude, väga halb tegelane on alati kulak ja mingid kõhklejad positsioonide vahepeal. Sellest tekstist tehti samuti film 1951. aastal, eesti esimene värvifilm. Juhan Smuul Kui räägime Smuulist kui stalinlikkust autorist, siis see avaldab luuleloomingus. Ta läheb 1950ndate jooksul samm-sammult luulele üle, aga see toob kaasa ka muutusi. Stalinliku kirj näide 1955 "Kirjad Sõgedate külast", aga ta esindab mingit inimlikumat tooni ja vaatepunkti võrreldes mõne muu asjaga. Inimliku vaatepunkti varjatud v avalik maaletoomine A. Hindi romaanisarjas "Tuuline rand I-IV" (1951-66). Seotud rannaolustikuga, tegevuspaigad vahetuvad. Algusots kõneleb