1940. aastal ostis Prantsusmaa Valitsus terve jaama raskevee varu ära. Sakslased olid samuti olnud asjast huvitatud ja teinud oma pakkumise, kuid Norra Valitsus oli kuulnud selle võimalikust sõjaotstarbest ja otsustas müüa selle Prantsusmaa agentidele, kes smuugeldasid kauba läbi Inglismaa Prantsusmaale. Saadetis läks lõpuks siiski tagasi Inglismaale. Teise Maailmasõja ajal Norras, kui toimus Saksamaa Okupatsioon, saboteeriti raskevee tootmisjaama, et takistada Sakslaseid valmistamast endale aatompommi. Hiljem selgus, et sakslased polnud sellele nii lähedalgi kui kardetud oli. Raskevee tootmist peeti piisavalt tõsiseks ohuks, et Teise Maailmasõja ajal oli suunatud selle vastu üle viie rünnaku. · 18 Oktoober 1942
Sünagoogid lõhuti ning põletati. Samal ajal kui toimus pidev juutide alavääristamine, valmisid eemal koondulaagrid ja kerkisid müürid. Ehitati getosid, et eraldada juute teistest inimestest. Getod ehitati linna vaestemasse piirkondadesse, kus elamistigimused olid halvad. Kaasa lubati neil võtta vaid mõned isiklikud asjad. Getodes nappis toidust, joogist ja ravimitest. Paljud surid nälga,haigustesse või külma. Müüdi maha kõik väärtuslik, et saada midagigi kõhtu. Mitmed smuugeldasid toitu sisse, seades ohtu enda ja oma pere elu. Iga päev jäi lapsi orvuks, kes seeläbi jäid tänavatele nälgima. Getod olid asutatud ainult ajutiselt, kuid juudid seda ei teadnud. 1941 pandi alus „lõplikule lahendusele“, mis kujutas endast massilist juutide hävitamist. Juudid viidi getodest kas koonduslaagritesse sunnitööle oma järjekorda ootama või otse surmalaagritesse. Koonduslaagritesse viidi need, kes olid vähegi elujõulisemad. Juute hoiti halbades tingimustes,
annaabi.ee 
