kuningas SIGISMUND, viimane jäi Poolasse ja jättis Rootsi oma onu hertsog KARLI valitseda. 1598. Tõstis Karl Sigismundi vastu mässu ja lõi tema jõude Rootsis ning aasta hiljem kukutas Sigismundi troonilt. Sai alguse kolm järjestikkust sõda Liivimaa pinnal. Algusfaasis oli edukam Leedu (Leedu suurhetman JAN KAROL CHODKIEWICZI husaarid purustasid 1605.aastal KIRCHHOLMI lahingus Karli jõud) - Poolakate huvi Moskva päriluskonflikti vastu (smutnoe vremja). SIGISMUNDI sõjavägi hõivas 1610.aastal Moskva ja tema poeg WLADYSLAW nimetati tsaariks. Löödi tagasi, kuid siis saavutas Poola võimu mõningate tagasivallutatud alade üle. Leedulased ei suhtunud kuigi innukatl Sigismundi avantüüri Moskvas, tundes rohkem muret Rootsi pealetungi präast Liivimaal. - Olukord Liivimaal hakkas pöörduma Rootsi kasuks. 1621.aastal jõudis siia kuningas GUSTAV II ADOLF, kelle reformid olid kõige tõhusamaks sõjaliseks jõuaks
tunnista Täyssinä rhau, leiab et rootsalsed peavad anda eestimaa valdused venelastele üle. Venelased olid nõus hoidma relvarahu 1 a . Vahele tuleb jälle juhus. 1601 a on ulatuslik ikaldus, näljahäda ja katk( 1601-1603). Rootslased viivad võimalikult kiirelt oma väed siit minema, poolakad samuti. Ühel hetkel tõmmatakse väed kõikjalt välja, Godunov pole valmis alustama sõda rootsiga. Raske olukord jääb Venemaal kestma, 1605 a apr sureb Godunov. Venemaal algab Segaduste aeg( Smutnoe vremja). Palju troonipretendente. Kestab 1613 aastani-> võimule tuleb Romanovite dün. 1606 a mais venemaa tsaariks kuulutatakse Vassili Suiski. Suiski valis rootsi poole, pöördus abi saamiseks hertsog Karli poole, teeb ise pakkumisi, peamine see, et rootslased hakkaksid võitlema poolakate vastu. 28 veebr 1609 a sõlmitakse Viiburi leping. Mõlemad pooled tunnistavad Täyssina rahu kehtestamiseks. Liivimaa jäetakse rootsile. Liit poolakate vastu
annaabi.ee 
