olukorda. Ta ütles: ,,Mida üliõpilased täna ette võtavad, seda rahvas homme teeb." Ta propageeris Suur-Soome ideed, see oli üks esimestest seltsidest, mis 1944 venelaste poolt ära keelati. Lauri Hakulinen- kirjutanud soome keele struktuurist ja arengust, kes ütles: ,,Veel üks Snellamann, veel üks rahvuslik äratus ja veel üks jäägripataljon nr 27 (koosnes üliõpilastest ja osalesid iseseisvussõjas) ja siis saab Soomest smugri rahvas." Sinna Suur- Soomesse oleks võinud kuuluda ka Eesti. 20. sajandi alguses oli pool haridusest soome keelne. Kõrgemad õppejõud olid alguses siiski rootsikeelsed. Iga 10 000 soomlase kohta õppis ülikoolis 9, aga rootslase kohta 32. Sellega hakkas tegelema ka Ak. Karjala selts. Nad ütlesid, et see peab lõppema, et rootslaste harimist eelistatakse ja soodustatakse. Olukord ei paranenud kohe. Turus rajati 2 ülikooli, üks rootsi ja teine soomekeelne.
eestitoit.ee. http://www.etk.ee/index.php?id=132 kama, vana Ida-Euroopa jahutoit. Kamajahu tehakse mitme tera- (nisu, rukki, odra) ja kaunvilja (herne, oa) segust või kaerast. Terad keedetakse soolakas vees, kuivatatakse päikesepaistel, pruunistatakse ahjus ning jahvatatakse. Kamajahust segatakse hapu- või petipiimaga püdel kama (külm kört) või tehakse kamakäkke. Tegelikult võib kamajahu segada ka värske piima või lausa veega ning soolaga maitsestatult saame tõeliselt isase kareda smugri roka. Teine äärmus on segada kamajahu hapukoore ja suhkruga, tulemust on suutelised sööma isegi õrnakõrilised neiud. Eestis tehti segajahust kama algselt peamiselt Lõuna-Eestis, Setumaal valmistati ka kaerakama. Nüüdisajal toodetakse Eestis segakamajahu (näiteks as CIBUS, Pärnu, Vanapargi 2, toote kood kaubastatuna 500 g kilepakendis 4 740126080017). Esineb ka sõna kama kasutust muis tähendusis ENE, 4. kd. Tallinn, "Valgus", lk
annaabi.ee 
