Vaid füüsiliste vajaduste rahuldamine on kõige primitiivsem ning egoistlik tegutsemisviis, nagu johtub eelnevatest näidetestki. Vaimu arendamine, jõudmaks sügavaima elu mõtte ja tasakaaluni, peaks aga püsiva, tõelise õnne tooma. Kuid ka hariduse saamine pole tasuta tegevus just raha puudumise pärast ei saa paljud ülikooli minna või kursustestki osa võtta, muidugi juhul, kui nad ei soovi mõne panga ees võlgnikeks hakata. Tänapäeval käib see lausa SMSiga... Õnne eest tuleb maksta alati, toimugu see mistahes kujul: enesearendus, kaup kauba vastu või mammona mõnuhetke eest. Ei tasuks globaliseeruval, kuid samas väga kõledal ja anonüümsel maailmal lasta meie õnneotsingute üle võimust saada, arvates, et elu just seesugune ongi nagu massimeedia seda eksponeerib. Ei ole olemas ühist õnne valemit, nagu pole ka konkreetset eluvalemit. Avastagem mõnu iseendast ja maailma võludest, sest lõppude lõpuks ei ole
Täpsemat teavet deposiitmaksete kohta uuri internetioksjonite lehekülgedelt. 3.2 Sendioksjon Eesti internetimaastikul on oma haarmed laiali ajanud nn sendioksjonid, mis püramiidskeemina kindlustavad omanikule tulu, ühele pakkujale soodsa hinnaga ostu, ent jätavad enamiku osalejaist rahast ilma. Tegu on nn oksjonitega, kus pakkumine algab 0 kroonist ja suureneb tavaliselt iga pakkumisega 9 sendi võrra. Pakkumisi saab teha SMSiga (15 krooni) või internetis ostetud krediidiga (ca 7,50 krooni). Kui ettenähtud aja, näiteks 1-3 minuti jooksul keegi paremat pakkumist ei tee, saab viimane pakkuja eseme endale. Juhul, kui keegi teeb pakkumise, hakkab aeg uuesti tiksuma. Nii on pakkumise tegemine omamoodi hasart - kas saad eseme näiliselt imeodavalt endale või teeb keegi suurema pakkumise ja sa pead mõtlema, kas kulutad järgmise pakkumisega uuesti 7,50 või 15 krooni. Oksjon võib kesta tunde või lausa päevi.