Veerpalu üllatussõit 10 km. Krooniks olümpiatalvele oli Novosibirskis peetud laskesuusatamise MM-il Eesti neliku (Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Kalju Ojaste) poolt saavutatud pronksmedal 20 km meeskonnasõidus. Sama aasta 11. novembril loodi iseseisev Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF), mis järgmisel aastal sai rahvusvahelise organisatsiooni IBU liikmeks. Ramsaus toimunud MM-il (1999) jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult sai kolm medalit. Veerpalu klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale. Ta suutis ka 2001. aastal Lahti MM-ilt koju tuua kuldmedali. Taliolümpiamängudelt sai Andrus Veerpalu 2002. aastal kuldmedali 15 km klassikarajal. Samal aastal seisid autasustamispoodiumil korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus Jaak Maele. 2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Smigun, kes võitis koguni neli medalit, neist ühe kuldse
Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 - 2006) Kui Nagano taliolümpial Eesti suusasporti märgati, siis aasta hiljem Ramsaus toimunud MM- il jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Sinna, mis veel mõni aasta varem oli olnud pelgalt unistus. Kolm medalit Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tekitasid justkui olümpiajärgse eufooria. Aga suusaspordi MM oli eestlaste jaoks juba niigi omandanud vaat et olümpia tähenduse. Veerpalu, kelle klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale, kuldmedal 2001. aasta Lahti MM-ilt oli eduteel juba oodatud jätk. Kuni järgmisel talvel sai iseseisev Eesti riik oma esimese kuldmedali taliolümpiamängudelt: Andrus Veerpalu jõudis ihaldatud võiduni 15 km klassikarajal. Vähe sellest