surma ja õelnud, et miks selline inimene üldse elab. Ta loodab karistusest puhastamist ja uuestisündi (A.Meiessaar 1935:15). Vana Karamazov on rikas kaupmees, koletislik kuju, kel pole ühtegi head iseloomujoont. Ta ei usu, ei tunnista kõlblust, ei ole peaaegu võimeline kedagi armastama. Ühtlasi on ta arg ja kõlvatu. Varem on ta ise talunud alandusi, nüüd piinab ja häbistab teisi, olles äärmine ihnuskoi ja egoist. Oma poegi ja teenreid kohtleb ta võikalt, eriti Dimitrit ja Smerdjakovi. Lõpuks tapab viimane tema metsikul kombel (A.Meiessaar 1935:15). Kolmas vend Ivan on haritud ja tark inimene. Oma vaateid esitab ta suurelt osalt jutustuses Suurest Inkvisiitorist, kes vestleb maa peale tulnud Kristusega ja heidab sellele ette, et ta on andnud inimesele sisetundevabaduse ja usuvabaduse. Nii et teha inimesi õnnelikuks, neid tuleb mõjutada jõu ja autoriteediga. Inimkond on õnnelik, kui tal on sööki ja jooki, mass ei
Kogu romaani vältel eksperimenteerib Ivan oma ideega, ta räägib oma ideest romaani tegelastele. Mõned ei usu teda, aga mõned hakkavad teda nii siiralt uskuma, et kujundavad tema ideed oma elu eesmärgiks. Üks uskujatest on vendade poolvend Smerdjakov (smerdet haisema, lehkama). Karamazovite isa on omapärane tegelaskuju, kellel on oma filsoofia mittehuvitavaid naisi pole olemas. Terve elu on ta proovinud erinevaid naisi. Lizaveta oli kerjus, selle poolvenna ema. Smerdjakovi kasvatas üles teener Grigori. S hakkab selle teooria elluviijaks. Smerdjakov ongi see tegelane, kes tapab oma isa. Tema pärast mõistetaksegi Dimitri süüdi. Ivan kirjutab veel ühe teksti ,,Legend suurest inkvisiitorist". See on oluline peatükk/teos, et mõista tervet romaani. Sellel tekstil on väga palju eeltekste. Hugo ,,Kristus Vatikanis" ja ,,Paavst". Kõigis neljas tekstis on kirjeldatud kaht tegelast, ideelist vastast
annaabi.ee 
