4 praeguse Rüütli, Müürivahe ja Harju tänava ristil ning Müürivahe tänava ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul. Kunagise Harjuvärava asukohal on praegu kahel pool Harju tänavat hooned Harju 13 ja 6. Esmakordselt mainiti väravat 1361. aastal Sepaväravana (alamsaksa Smedeporte, sest Harju tänav kandis tollal Sepa või Seppade tänava nime). Värava neljakandline peatorn oli lõplikul kujul viiekorruseline. Tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 m ja kõrgus 21 m. Väravakompleksi kuulus ka kahe torniga Harju eesväravat, Harjuveski (vesiveski) ning paistiik koos hobuse jootmise kohaga. Väravatõkkeid oli kokku neli ja kaitsetorne viis.
praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul. Kunagise Harjuvärava peatorni asukohal on praegu kahel pool Harju tänavat hooned Harju nr. 13 ja 6. Tallinna linnamüüri Harju värava ristlõike kujutis, Rein Zobeli 1980. aasta rekonstruktsiooni alusel Harju väravakompleksi kulusid ka värava ees asunud Harju värava eesväravate kompleks - 2-3 paari väravatorne koos neid ühendavate müüridega. Ajalugu Esmakordselt mainiti väravat 1361. aastal Sepaväravana (alamsaksa Smedeporte, sest Harju tänav kandis tollal Sepa või Seppade tänava nime). Harju värava neljakandline peatorn oli lõplikul kujul viiekorruseline. Tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 m ja kõrgus 21 m. Suur peavärav oli tavaliselt kinni, jalameeste jaoks oli väike jalakäijate värav, millest otse linnamüüride vahele ei pääsenud, vaid jalakäijate väravast sai mööda trepiastmeid torni sisse (alla) ja alles siis treppi mööda üles müüride vahele.