F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
tunnistust ta faunlikust karakterist.Kokkuvttes pole Starkopfi tde snum eriti vljakutsuvalt erootiline,millele osutab ka,et eesti peaaegu biidermeierliku moraaliga publik ei avaldanud nende ekspondeerimisel vhimatki pahameelt.Nad ei toiminud pris ekspressionismipraselt,kodanlane ei rritunud.Side Metzneri-mjulise ekspressionismiga on Starkopfil veel joonistustes,mis hendavad kannatust ja vimutahet.Siin on kannatajaks tugev inimene,smbolismi allusiooniga ideaalfiguur, kes astub vastu ahistavale jule,sooritades dnaamilist esti:kidikuid rebides,end vgisi sirgu ajades,raskust enese pealt eemale surudes,Neid tid vib vaadelda ideekavanditena monumentaalplastikale,siiski on praeguse vaataja jaoks nende vlu stiliseerivas privitivismilheduses.Eskiisid muudab huvitavaks kahe vastandliku faktori kujutamise katse ,mis kauni tardumuse poosina jdvustab staatikat ja teisalt osutab toimuvale vi eelseisvale aktiivse ju rakendamisele
20. Sajandil tunnistatakse meisterteoseks Mned aastad belgias, avaldab teoseid, peab loenguid LUULET ISELOOMUSTAB Kunsti mte on kunstis ja ilus Surma, kaduvuse, kurjuse kohalolek kiges Esteetilise ja naturalistliku hendamine LUULE TEEMAD Pariisist Inetusest, udusest, lootusetus, pessimism, vrandumine Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline
(ka antropofoobia) Spektrofoobia- hirm viirastuste vi kummituste ees. (ka fasmofoobia) Spermatofoobia, spermofoobia- hirm sperma, seemnevedeliku ees. Stasibasifoobia, stasifoobia- hirm seismise vi kndimise ees. (vt ambulofoobia) Staurofoobia- hirm ristide vi krutsifikside ees. (vt hagio-, hierofoobia) Stenofoobia- hirm kitsaste asjade vi kohtade ees. Stigiofoobia, stgiofoobia- hirm prgu ees. (ka hadefoobia, etc) Surifoobia- hirm hiirte ees. (ka murofoobia, etc) Smbolofoobia- hirm smbolismi ees. Sfilofoobia- hirm sfilise ees. (ka luifoobia) Smmetrofoobia- hirm smmeetria ees. (vastand asmmetrofoobia) Sngenesofoobia- hirm sugulaste ees. Zeusofoobia- hirm Jumala vi jumalate ees. (vt teofoobia) Zoofoobia- hirm loomade ees. Taeniofoobia , teniofoobia- hirm paelusside ees. Tahhofoobia- hirm kiiruse ees. Tafefoobia, tafofoobia- hirm elusalt maetud saada vi kalmistute ees. (vt koimetrofoobia) Talassofoobia- hirm mere ees. Tanatofoobia, tantofoobia- hirm surma vi suremise ees
annaabi.ee 
