Dissoneerivus on maksimaalne, kui sageduste erinevus on võrdne vaarandiga kriitilisest sagedusribas. Juhul kui koos kõlavadkaks kompleksheli on harmooniliste spektritega, kõlab tegelikult terve hulk siinushelisid. Selle helideansambli dissoneerivus sõltub naaberosahelide sageduste kaugustest mõõdetuna kriitilise riba skaalal. Dissoneerivuse astme määrab kaugus soahelide ja nende tugevuse vahel. Mõõdetuna kriitilistes ribades. Otsustav tegur on, kui palju tugevaid osahelisid langeb smasse kriitilisse ribasse. Mida rohkem selliseid osahelisid, seda suurem on dissonants. Kui dissoneerivate osahelide arvu vähendada, on tulemuseks vähem dissoneeruv kvaliteet. Dissoneerivate osahelide arv kahe koos kõlava kompleksheli puhul võib siisi olla väike juhul kui helidel on palju ühiseid osahelisid. Palju ühiseid osahelisid sisaldavad kompleks helisid, mille põhitoonide sagedused moodustavadväikeste täisarvude suhteid. Selliseid intervalli nimetatakse loomulikeks ehk puhasteks
l, kootrrruse kus lz7, on lasti mass' t'1',ķo|.|vastukaalu tõste- pidur-dan-riseĮ tuļeb aegļustada lrtootori, koormttse. larrgetamise kiirus m/s. Ajanri JärelikuIt n',.ilrllunismi j a vastukaalurineft smasSe' PMdr,=*h kw (84) kgm2' pidurdusvõirnsus; J74: Ī|(ootori irreftsimoment kvs P y 41n= mootori dįrnaamilirle z'' ļm, _ ltį,,t J' a n 'v '0 u'
annaabi.ee 
