valminud töödest, kokku 38 mosaiiki. Publikule on vaatamiseks toodud üsna harva nähtav kunstivorm. Tegu on kunstiharuga, millel on mitme tuhande aasta pikkused traditsioonid ja ajalugu ning mis on üle Euroopa jätnud lugematul hulgal kauneid mosaiike. Avatav näitus tutvustab nii ungari kunstnikku kui ka mosaiigikunsti pärandit. Näitus kestab 15. detsembrist 2012 kuni 26. jaanuarini 2013. Kunstinäituse analüüs · mosaiik "Illusioon" Materjalidena on kasutatud marmorit, graniit, smalti ja kivi. Mosaiigil ei ole kujutatud midagi konkreetset, kui siis ainult valgeid rombe. · mosaiik "Mangroov" Materjalidena on kasutatud marmorit, smalti, opaali ja klaaspastat. Mosaiik on kokku laotud lilladest, pruunidest ja rohelistest väikestest tükkidest. · mosaiik "Kevad" Materjalidena on kasutatud marmorit, graniiti, smalti ning kivi, mosaiigi valmimisaasta on 2007. Pildil on kujutatud valgete õite ja roheliste õielehtedega lille. · mosaiik "Mask 2"
Kiriku kesklöövi pikkus on 77 m. Hea valgustus. Kupli diameeter 31,5 m. 40 akent loovad mulje, nagu kuppel hõljuks õhus. Siin on rakendatud kõiki ehituskonstruktsioone: võlvid, sambad, pillarid (kandilised sambad). 1453 türklased vallutavad Bütsantsi. Minaretid rikuvad arhitektuuri. Hagia Sophia oli Konstantinoopoli ja kogu Bütsantsi suurim kirik. Kiriku sisemust kaunistasid toredad mosaiigid. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasi segu smalti, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Värvilistest smalditükikestest laotud figuure ümbritses kuldne foon, mis tõi värvitoonid eriti esile ja lõi piduliku meeleolu. Idamaad mõjutasid Bütsantsi tugevalt. Sealt on pärit stiliseerimine (lihtsustamine). Range poos, pinnaline kujutamine. Bütsantsis pole alati usuelukeskus olnud. Vahepeal on see viidud Caravennasse. Põhiliselt kasutati ikooni, esimene tahvelmaal. Eeskujuks Egiptuse ja Süüria muumiaportreed
reljeefid. Elumajade seinu kaunistasid seina- ja laemaalingud, ornamentaalsed mosaiikpõrandad, viimased olid eriti kunstipärased hellenistliku elamu peristüülõues Värvid: Kreeka klassikast alates püüti ka värvides jäljendada loodust. Templide eksterjöör oli värviline, kasutati puhtaid, selgeid värve. Hellenismi ajal õpiti tundma uusi taimseid ja mineraalseid värve, nt puhast, mitut liiki töödeldud kinaveri, smalti ja pliivalget. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 6 Ornament. Kreeka ornamendi ülesandeks oli pinda liigendada, täita või raamida. Varaseim kreeka ornament oli meander, 7.saj eKr lisandusid sellele palmett, voluut, paelpõime ja lootos, 6.sajandil munavööt, mis koos südamekujuliste lehtedega moodustas nn kymationi . Akantuse motiivi hakati