Shimon Attie Ajaloolise tänavapildi taastamine Berliini Juudi linnaosas, Kopenhaagenis ning New Yorkis. Hans Haacke läbi oma kariääri rõhutanud, et korporatiivne kunsti sponsorlus mõjub positiivselt suurkorporatsiooni mainele, mistõttu pole korporatiivsed annetused mingid annetused vaid puhas omakasu. "Shapolsky et al. Manhattan Real Estate Holdings, A Real Time Social System, as of May 1, 1971" Haacke dokumenteeris(pildistas täpselt üles) New Yorgi suurima slumi omaniku kahtlased tehingud-rahaasjad ning plaanis need paljastada. 6 nädalat enne näituse avamist otsustati, et näitust ei avata ning kuraator vallandati, tekkis suur skandaal ning asi sai kuulsaks. Edaspidi töötas Haacke Euroopas, kus ta näitusi rohkem avaldati. 10 aastat hiljem avas ta näituse mis ära jäi, ning selle nimeks sai: "Hans Haacke: Unfinished Business" pättuste paljastamine kusjuures pätti olid teinud ka näiteks kunstigaleriid, kus näitus olema pidi
kuidas põliselanikud inkorporeerivad oma kultuuri välimõjusid, teevad need enda omaks. Filmid on pikad, samas väga vaatlevad, filmitegija suhtub suure respektiga sellisesse aega ja inimsuhetesse ja laseb sellel siis oma filmi kaudu välja näidata. Käsitles olulisi teemasid ja viis antropoloogilise filmi arengut jõuliste sammudega edasi. Celso ja Cora, 1983, kõige tuntum ja edukam film, nimetatakse ka slumi filmiks, pere elab kesistes tingimusest, inimesed keda ta filmis olid vaesed, aga ta ei arva, et see film on eelkõige vaesusest. Tavalised inimesed, kellel on lapsed ja pereelu, need samad nähtused on tüüpilised. Cora seletab, kuidas kodu täiustatakse jne, et see käitumisviis on tüüpiline. Määrav on see, kuidas film on filmitud. Alguses näitas filmilooga mitte seotud tegevusi, et lihtsalt anda mingi
annaabi.ee 
