12 Joonis 9. SLS muutus ühekordse kehalise koormuse mõjul. Allikas: Landõr 2009 Treeningu intensiivsust iseloomustab sportlase organismi pingutusastme suhe treeningu ajal maksimaalselt võimalikku pingutusastmesse. Intensiivsuse taset võib määrata treeninguaegse pulsi võrdlemisel maksimaalse pulsiga või võrdlemisel pulsiga aeroobsel ja anaeroobsel lävel (%SLSmax, %AL, %AnL). Maksimaalne pulss näitab, kui kõrgele tõuseb SLS maksimaalse kehalise koormuse sooritamisel. Treeningu pulsiandmete analüüsi eelduseks on sportlase testimine (pulss rahuolekus, aeroobse läve tasemel, anaeroobse läve tasemel, SLSmax) ning andmete põhjal intensiivsustsoonide paika panemine. (Ibid) 1.4. Aeroobne töövõime Aeroobse töö eest vastutavad peamiselt respiratoorne süsteem (võime ventileerida), südame-
kui ka minutimaht löögisagedus bimine Südame maksimaalset löögisagedust on noortel tervetel vastavalt pingutuse (% maksi- (% maksi- inimestel võimalik võrdlemisi hõlpsasti kindlaks määrata intensiivsusele. maalsest) maalsest) astmeliselt tõusvate koormuste meetodil. Ligikaudselt on Südame löögisa- see kalkuleeritav lihtsa valemiga: SLSmax = 220 inimese geduse alusel on 50 28 vanus aastates. Tõsiasi, et töö suhteline intensiivsus on sub- maksimaalsetel koormustel seoses südame löögisagedusega, võimalik doseerida 60 40 võimaldab kehaliste koormuste intensiivsust adekvaatselt treeningukoor- doseerida ka indiviidi VO2max taset otseselt määramata,