Argentiinasse. Ustasa püüdis serblasi Serbiast välja ajada. Serblased pagesid eelkõige Saksamaa suunal, kuid sakslased ei olnud selle üle kuigi rõõmsad. Ustasa asus rajama koonduslaagreid. Erinevatel andmetel tapeti neis 60 000600 000 serblast, juuti ja rumeenia mustlast. Öeldakse, et "Ustasa tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas välja ja pööras kolmandiku katoliiklusesse. Aga mitte kõik horvaadid ei olnud sellise verise poliitika poolt. Marssal Josip Broz Tito, kes oli sloveen-horvaat, astus Ustasale vastu. Tuhanded horvaadid sõdisid tema partisanidena. Lõuna-Horvaatias tapeti vastulöögiks Ustasale serbia cetnikutele sadu horvaate ja bosnialased sundisid kõik horvaatidest antifasisitid kommunistideks. Nad liitusid vastukaaluks serbia antifasistidega. Selles horvaadi-bosnia sõjas suri 1 000 000 inimest. Pärast sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks
valmis soetama omale piraattarkvara. Seega on Eesti inimene küllaltki teadlik piraatlusest ja selle eetilisusest, ent kiusatus on liiga suur mittekasutamiseks. Aeg on edasi läinud, ja kindlasti kasvanud nii arvutikasutajate arv kui ka kodus olevate arvutite hulk, ent kindlasti on samamoodi kasvanud ka piraatlus, eriti noorema põlvkonna suure mänguhimu ja mängude vahetamisega. Eesti arvutiomanik kulutab tarkvara ostuks isegi vähem raha, kui nt. sloveen. Sloveen kulutab keskmiselt 1400 krooni aastas, eestlane 350. Kui vaadata arenenud riike, siis võib näha, et saksa arvutiomanikud võivad omale lubada 11000 krooni eest programme aastas, ületades sellega eestlasi 350- kordselt. Arenenud riikides ületab tarkvara müük ka riistvara müügi või on sellega võrdne, eestlane on siiamaani eelistanud ikka millegi käegakatsutava, so. antud juhul riistvara eest maksta. 1995. aastal liikusid Eesti arvutiäris 500
annaabi.ee 
