Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9
millistel kasumiaruande kirjetel kulusid kajastatakse ja järgima järjepidevalt sama liigendust (RTJ 2, § 25). Kasumiaruanne skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibil ning see nõuab müügitulude tekkeks vajalike otseste ja tootmisüldkulude ning kaudsete perioodikulude eristamist. Kulude kajastamisel kasumiaruandes on oluline järgida järjepidevuse ja võrreldavuse printsiipi. Igas aruandes tuleb kasutada samasid kontosid samadel kulukirjetel (Sloog, 2011, lk 11). Finantsarvestuses on kasumiaruande koostamisel suurt tähelepanu pööratud toodete omahinna arvestusele, mille jaoks jagatakse kulud tootmis- ja mittetootmiskuludeks. Joonisel näeme kuidas jagunevad kulud lähtuvalt kulude funktsioonist (vt Joonis 1). Joonis 1. Kulude funktsionaalne liigitamine (Alver & Reinberg, 1999) Finantsarvestuse reeglite järgi lisatakse omahinna kuludesse ainult ettevõtte tootmiskulud (Pärl, 2016, lk 15)
annaabi.ee 
