Rida vanemaid maju hävis 1843. aasta tulekahjus, osa aga lammutati nõukogude ajal. Säilinud hoonetest on ühed vanemad aadressil Poska tänav 19 asuv hoonekompleks, mitmes järgus kujunenud hoovitiivaga elamu aadressil Poska tänav 33 ja ülevenemaalise klassitsistliku tüüpfassaadi järgi ehitatud Lk 7/20 TALLINN TURISTIDELE ühekorruseline hoone aadressil Poska 35. Slobodaa alale olid iseloomulikud pikad kitsad kinnistud ja hoonete paiknemine tiheda reana tänava ääres. Lossialevi piirkonna üheks omanäolisemaks majaks on rikkaliku venepärase puitpitsdekooriga õigeusu preestri elamu aadressil Poska 41 Poska ja Koidula tänava nurgamaja. Seoses Peeter I ootamatu surmaga 1725. aastal kadusid päevakorrast nii lossi kui ka pargi lõpetamine ning kavatsetust jäi nii mõndagi teostamata
parnu.ee/fileadmin/user_upload/muinsuskaitse/miljoovaartusega_alade _kaart.pdf). 1.3.2.1 Riia maantee eeslinn On arvatud, et juba keskajal paiknesid piki jõekallast linnakalurite puust hooned, mis oma tüübilt sarnanesid lihtsate taluelamutega. Riia mnt. ja Karja tänava (seda mööda liikus linlaste kari mereäärsetele karjamaadele) vahel asetsesid linlaste aiamaad. 18. sajandil tekkis Pärnu mereäärsele karjamaale uus eeslinn, ametliku nimega Morskoje, mida rahvasuus slobodaa’ks kutsuti. Valitsus soodustas sõjaväelaste perekondade ja errulastud sõjaväelaste siia asumist, et edendada pisutki venekeelsete linnaelanike arvu kasvu. Praeguse Aisa, Karuselli, Auli ja Kajaka tänavate kandis kujunes väikeste puust elamutega tihedasti asutatud piirkond. Varasema eeslinnahoonestuse kohta on vähe andmeid, kuid analoogiate põhjal võib oletada, et tegemist oli küllalt arhailist tüüpi lihtsate
annaabi.ee 
