Slng on enda jaoks mugavamaks vi originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale hiskonnarhmale ja enamasti mitte kogu hiskonnale tervikuna. Tihti kajastab slng selle hiskonnarhma ellusuhtumist, vrtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Kindlasti ei ole slng ainult roppused vi siis markantsused nagu niteks Segens, krae, kuhu kursid?. Vaevalt teate teiegi kedagi, kes kasutaks enda vljendamiseks ainult slngi. Enamasti esineb slng keeles muude, tavaliste snade vahel. Need, kes slngi kasutavad, ei pruugi seda mnikord ise mrgatagi. Slng nitab, kas keel on elujuline - seega on slngi olemasolu meie emakeeles hea mrk. Siberi eesti klades kneldavas eesti keeles slngi ei ole, slng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda plve eestlaste keelekasutusest. Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slngielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes.
Emakeelel on vga suur roll rahvuskiluuris, kujundades inimese maailmapilti ja arusaanu hiskonnas toimuvast. eldes, et keel on peamine suhtlusvahend, tuleb nidata selle vastu ka austust ja hoolt. Tnapeva maailmas on eelnev aga suureks probleemiks. Nii noored kui ka elatumad kasutavad aina enam slng snu, mis on mingi sotsiaalse grupi inimeste knekeele osa. See ohustab meie tugeva kirjakeele normiprasuse ja puhtuse eest vitlemise tradiotsiooni. Kuid miks slng snu ehk argoone kasutatakse? Slngi kasutuselevtu phjuseid vib olla mitmeid. Esimeseks phjuseks on kindlasti lihtsam kne- vi kirjakeel, lhendades snu ja muutes need arusaadavamaks. Oluliseks phjuseks vib olla ka teadmatus, kus inimene otseselt ei teagi sna tegelikku thendust vi algsna. Meie emakeel, eesti keel, on aga nhtavalt tugeva lesehituse ja pideva arengutusuga. Siin vib, ksi sdamel, elda, et meie haridus on heal jrjel. Kik see on loonud meile, eestlastele, nii kauni ja kindla keele.
7. Kokkuvte Sama pikk kui sissejuhatus (u 2-3 lauset, 1/10 tst). Peab sisaldama vastust sissejuhatuse pstitatud probleemile. Vid korrata teemaarenduse mtteid Ei tohi sisaldada uut infot. Vib pstitada uusi ksimusi. 8. igekiri Kirjuta loetava kekirjaga. Iga lause on tislause, st sisaldab tegusna. Ligud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Vldi snu kik, alati jne. Vldi slngi, simu, vingumist. Mtle koha- ja isikunimede igekirja peale. Lpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud ksimus vi sissejuhatuses pstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kik ligud puutuvad teemasse?
konkreetselt, arusaadavalt ja lihtsalt. Kokkuvttes ei esitata uusi seisukohti ega teemaarendusi. Lugejal peab tekkima tunne, et t on viidud lpule. Kige viimaks tuleks le kontrollida, ega midagi vga olulist ei ole unustatud. Millele tuleks veel thelepanu prata? Arutlust kirjutades vldi mustvalget ja rmuslikku probleemidele lhenemist, asjakohatuid mr-kusi ja krvalepikeid, kikehaaravat ldistamist (panen kirja kik, mida tean ja arvan), ebam-rasust, pinnapealsust, kohmakat knepruuki, slngi, argivljendeid, asjatuid snu, kerglast ja le-pakutud stiili (tohutuid emotsioone), thje, sisutuid ja mttetuid fraase. Thelepanuta ei tohi jtta keelereegleid ja kekiri peab olema loetav. Kui otsustad kasutada tsitaate, tee seda mdukalt ja phjendatult. Tsitaadid tuleks valida lhi-dad, tpsed ja tabavad ning esitada ajalooperioodi, sndmuse kontekstis. Teemaga nrgalt seo-tud viited ei ole asjakohased ja pigem kahandavad kui kasvatavad arutluse vrtust. Kik tsitaa- did tuleks
annaabi.ee 
