13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia nudsid, et Tehhoslovakkia loovutaks SM-le Sudeedimaa. Nii lootsid liitlased ra hoida sja puhkemise 16.mrts 1939 Tehhoslovakkia annekteerimine 23.mrts 1939 Klaipeda annekteerimine 23.aug 1939 MRP allkirjastamine nov 1939 Talvesja algus 14.dets 1939 NSVL heideti Rahvasteliidust vlja juuni-august 1940 Bessaraabia okupeerimine sept 1940 Kolmikpakti slmimine-Jaapani,SM ja Itaalia vaheline pakt(hiljem liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria) 2.sept 1945-Teise ms lpp. Jaapan kapituleerus Versailles' ssteem-loodi rahulepingutega, see ssteem pidi tagama rahu Euroopas Pariisi rahukonverets-osales 27 vitjariiki(Antandi liikmed ja liitlased, VM ei ole sh),kaotajaid kutsuti lepinguid allkirjastama.Juhtroll kuulus Suurele nelikule Suur nelik-USA,SRB,PM,Itaalia Reini demilitariseeritud tsoon-liitlaste jrelvalve all olnud tsoon, kus
Saksa ved saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud mrgatav. Allveesda muutus tnu vastaste abivahenditele (allveelaeva vrgud) vhem edukaks. Saksa sjaves ja tagalas algas revolutsiooniline krimine, sest rahvast kurnas nlg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa tieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sttaastumine. [redigeeri] 1918 ja sja lpp Prantsusmaa sdurid Teises Marne'i lahingus Vaherahu lepingu slmimine Compi?gne'i metsas 1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa ved Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. mrtsil allakirjutatud rahu kohaselt jid vallutatud alad Saksamaa vimu alla. 7. mail slmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sjategevus idarindel oli lppemas, otsustas Saksa vejuhatus, rakendada kik jud, et vita sda lnerindel. Jtnud itta 40 teisejrgulist diviisi, koondas Saksa vejuhatus lnerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu.
annaabi.ee 
