Sõnavabadus Kunagi oli võimalus inimestel võimalik infot edastada vaid näost näkku, neile kes olid kuulde- või nägemiskaugusel. Aga uus järjest arenev tehnoloogiline maailm andsid meile võimaluse nüüdseks suhelda kogu maailmaga. Suhtlus kümnetelt inimestelt kujunes välja miljarditeni. Mitte kunagi pole olnud nii ulatuslikku enseväljenduse võimalust kui nüüd. See sõnavabadus ja enseväljenduse vabadus annab aga suurepärased võimalused tungida terroristidel ja pedofiilidel miljonite inimeste eraellu ja saata korda midagi enneolematut. Kogu maailm peab vaba olema, aga seda tuleb osata piirata, sest sõnal on määramatu jõud ja tohutu vägi, mis võib korda saata väga palju ootamatut. See vabadus pole aga turvaline ega täiuslik nagu pole enam miski siin ilmas, aga me vajame seda, et teha vajalikke otsuseid ja kuulda teiste arvamusi ja argumente ning võrrelda neid enda omadega. Seega me vajame seda kunagi kaua ihaldatud sõnavabadust, aga seda...
· "Kunstikaupmees" graafiline töö · "Kadunud poja tagasitulek" 11. peatükk Barokk arhidektuur Prantsusmaal · põhiteemadeks on aed, katus jne Francois Mansart 1598-1666 · järsud katused ja kõrged korstnad (mansart-korrus - meie mõistes pööning) · arendas edasi renessansiarhidektuurist päris katusearhidektuuri · iga lossi osa oli kaetud iseseisva kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad, sllist katusekorrust nim. kunstniku järgi mansartkorruseks · Bloisi loss Louis Le Vau 1612-1670 · projekteeris rahandusministrile Vaux-le-Vicomte lossi, lossi aia planeerija oli Andre le Norte, lossi omanik pandi korruptsiooni ettekäändel vangi · Versaille's loss, Louis 14. käsul ehitati endine jahiloss ümber ansambliks - suursugune ehitis, ümberehitamise peaarhidektiks oli Jules Hadouin-Mansard (Francois oli tema vanaonu), tema
Sellist tüüpi mõtlemine saavutab oma tiheduse ja kõrgpunkti juutide kabalas. Siin on oluline, et sõna on rohkem kui sõna. Sõnas on tuli, jõud, energia, midagi sellist, mis loob erinevust maailmaga. See ei ole semiootiline suhe. Ehlvesti tegelaste maailma tõlgendusprotsessis on eriline see ,et väga paljudel juhtudel kogu see tõlgendus luhtub. See tähendab, et tõlgendatakse valesti seda teksti. Nt ,,Päkapikk kirjutab" avanovellis. Selle tõlgendamisega sllist tüüpi tegelaste puhul kaasneb alati ka teatud obsessioon või kinnismõte. Neil on silme ees ainult üks siht, vajadus lahendad mingi ülesanne. See pole rahulik, akadeemiline kulgemine raamatute maailmas, vaid märgatavalt närvilisem ekistentsi enda proovile panek. Siia tõmmatakse kogu elu. Nendele Ehlvesti novellidele on laiemalt iseloomulik pürgimine kas siis mingi abstraktse sõnumi poole või migisse konkreetsesse kohta või naise armastusest ja suhtest arusaamise suunas