...................................................................................................... 59 17 Lisa 3. Sisulehekülg 1.2.3. Vead laeva sertifitseerimisel Mainitud konstruktsioonivead ei tähenda veel laevaehitustehase ühepoolset süüd. Nimelt tellis hiljem Estonia nime kandnud laeva ehituse 1980. aastal Soome laevakompanii Rederi AB Slite ja see hakkas Viking Sally nime all sõitma Turu ja Stockholmi vahel, kus kaugus rannast ei ületanud 20 miili. Seega vastas ehitatud laev rannikulähise sõidu ohutusnõuetele. (Levald 1996: 6; Meister 1997: 220; Piht, Kaas 2003: 61) Soome Meresõiduamet väljastas ehitatud laevale 1980. aastal reisilaeva ohutustunnistuse lühireisideks Soome ja Rootsi vahel (Lõpparuanne 2006: 22).
Moodustati vastav staap, kuhu kuulusid A. Rei, A. Horm, K. ja J. Scheel, A. Treiman, A. Veske ja R. Schmuul. Eelmiste ülesandeks jäi võimaluste ja lubade muretsemine ja majandusliku aluse loomine, viimane, R. Schmuul, jäi kogu aktsiooni tegelikuks korraldajaks. Erikomitee startis rahakorjamisega peamiselt humanistlikelt ja kiriklikelt organisatsioonidelt ja eraisikuilt. 12 päevaga saadi kokku 47000:- krooni. Paatide peamiseks väljasaatmiskohaks oli Slite Gotlandil, kuhu koondati osalt ostetud, osalt üüritud paate. Esimene paat "Mare" sõitis välja 3. septembril, seega Saksa okupatsiooni ajal. Kui septembri lõpul "suur invasioon" oli alanud, muutus paatide saatmine hõlpsamaks. Rootsi poolt ei tehtud takistusi, tänu landsfiskal Bertil Bondele aidati mitmeti varustusega kaasa. Kuni 20. oktoobrini, mil Rootsi võimud selle liikluse ära keelasid, toimus Slitest üle 40 väljasõidu, millega päästeti 1052 inimest. Stokholmi kaudu toodi 378