kihelkonna keskpunkt või pühapaiga lähedus. Linnaõigus- õiguslik staatus, mis oli keskaegsetel linnadel, mille andis maaisand. Maapäev- 1420 aastal hakat korraldama regulaarseid liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaami ehk neid Rüütelkond- igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. Teoorjus- mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Slgul oli see perioodiline. sunnismaisus- talupojad polnu isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. adratalupoeg- moodustasi kige arvukama kihi, pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teokoormisinende talufde majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tulebki nimetus. Üksjalg- rahvaarvu kasvades asutasid adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud, külast väljapoole uusi talusid. Et uute maade väljaharimine oli keeruline,
külmutatud ja konserveeritud puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, mehudest ja püreedest, veinidest, piimast, rõõsast koorest, hapukoorest, jogurtist. Nende valmistamisel kasutatakse ka mune, kakaod, sokolaadi, võid. Magusate kastmete maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, vanilli, nelki, kaneeli, maitsetaimede ürte, riivitud tsitrusviljade koort, sidrunimahla, essentse, siirupeid, alkohoolseid jooke, kohvi ja kakaod. Puuviljadest ja marjadest valmistatakse slgul kas toormahl, mehu või püree. Toormahlast ja püreedest valmistatakse nii kuumutatud kui ka magusaid kastmeid. Vahukoorest valmistatud magusaid kastmeid võib maitsestada lahustuva kohvi- või kakaopulbriga, kaneeliga, ingveriga, mõrumandliõliga, jahvatatud pähklite või mandlitega, likööridega, konjakitega, sidruni- või laimimahlaga, siirupitega.Kastmele võib lisada kohupiima, jogurtit ja puuviljapüreesid. Jogurtikastmed valmistatakse kas maitsetamata
annaabi.ee 
