Uues põhiseaduses ei olnud ära märgitud rahvusvähemuste õigused riigiametitest lasti lahti massiliselt serblasi. 600 000 inimese suurune serblaste kogukond muidugi hakkas autonoomiat nõudma. Kui Horvaatia kuulutas 25. juunil 1991 välja iseseisvuse, nõudis ka serbia Kraijna piiriäärne kogukond iseseisvust Horvaatiast. Puhkes suur vastasseis, võitlemine (Kraijna asub Splitist natuke põhja pool) Krajinas, Baranjas (OsijekiDrava jõel) ja Slavoonias (Doonaust läänes). 180 000-liikmeline, 2000 tankiga Jugoslaavia Rahvaarmee, mida juhtisid Serbia kommunistid, hakkas ise nõudma õigusi ja vabadusi serbia rahvale ning etnilise diskrimineerimise lõpetamist. Nende kolme kuu jooksul, mis järgnesid 25. juunile, langes veerand horvaatidest Serbia sõjaväe ja föderaalvägede kätte. Septembrikuus käskis Horvaadi Vabariigi valitsus luua blokaaad 32-st föderaalsõjaväe üksusest see tõstis üldist moraali ja tõi kohale selle
1991 15. maiks on põhiseaduslik kriis Jugoslaavias jõudnud oma haripunkti. 25. juunil deklareerivad Sloveenia ja Horvaatia oma sõltumatust Jugoslaaviast. Kaks päeva hiljem ründab Jugoslaavia armee Sloveeniat, kuid taganeb pärast kümnepäevast sõda. Juulis arenevad serblaste-horvaatide kokkupõrked Horvaatias sõjaks horvaatide ja mässuliste serblaste vahel. Viimaseid toetab Jugoslaavia armee. Novembris langeb Horvaatia koosseisu kuuluvas Ida-Slavoonias asuv Vukovari linn Serbia relvajõudude kätte. 27. novembril võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni olukorra kohta Jugoslaavias. Resolutsioonis toetatakse riigi palvet saata Horvaatiasse ÜRO rahuvalvejõud. 7 ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas saata peasekretäri eriesindaja Cyrus Vance'i Jugoslaaviasse, et ta uuriks seal võimalusi rahujõudude vastuvõtuks. Kavandatav aktsioon on
annaabi.ee 
