Sellele järgnev Harku´75 Mikrobioloogia Instituudis esindas samuti nende kahe rühmituse esindajaid, üldistatumalt oli esindatud pop- ja geomeetrilinekunst. Hüperrealismiga rünnati liidu ametlikku dekorativismi kinkides Eesti kunstile edaspidi kindla imidz, seda kirjeldati kui külma, intellektuaalset, hoitud, tehiskeskkonna ja urbanismi problemaatikat käsitlev. Eesti oli esimene NSV Liidus kui fotorealism ametlikesse näituse saalidesse lubati. 80. sai stiil juba hüüdnime slaidimaal ja oli oma uudsuse kaotanud. Joonis ....1983.Ilmar Kruusamägi Kevadine koolivaheaeg Uut hoogu sai Tartu noorte kunstnike platvorm. Taaselustus kunstikabinet, Andres Kasemaa käe all ja tegutses eksperimentkaal graafikaateljee Mait Vaitmaa eestvedamisel. Kammerlik graafika oli seal 70ate II poolel väga populaarne. Maal, saab küpse kunsti tugevaimaks esindusvormiks, millega kajastatakse uuendusi ja uudiseid.
Ajalukku pööratud pilk jne. Mati Unt teise tähtsa kirjanikuna kõrval esindab alternatiivi, seda, mis kohe hakkab juhtuma, aga pole veel juhtunud. Kaljo Põllu esimene popkunsti loojaid. 70ndatel muutub stiil, hakkab tegelama soome-ugri rahvaste kultuuridega. Algab ka juurte otsimine, kus me siis asume? 60ndatelikkus - popkunst, muutumine mitmes suunas, üldine tendents läheb mujale. Loomingus toimub pööre, aga popkunsti sohilapsed 70-80ndatel, kõige ilmsemalt "slaidimaal" hüperrealistlik joon sees. Mingil moel realistlik maal, aga nii realistlikud, et tundub lausa kahtlane. Seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Kirjanduse taustaks linnastumine - nt "Sügisball" linnakultuur selgelt domineerib. Mati Unt nt linlik autor, ka Kross. Linnastumine ka selles mõttes, et toob uut tüüpi linnakultuuri kaasa. - näivuskultuur - vahe ametliku ja mitteametliku diskursuse vahel muutub suureks. Kõik osalejad teavad, aga sellest vaadatakse mööda
annaabi.ee 
