natside poolt. Kuuest miljonist inimesest tapeti: 4,5 milj Venemaa, Poola ja Baltimaade juutidest, 750 tuhat Ungari ja Rumeenia, 290 tuhat Saksamaa ja Austria, 105 tuhat Hollandi, 90 tuhat Prantsusmaa ja 54 tuhat Kreeka juuti. Holocaust oli sisuliselt genotsiid, mis on süstemaatiline inimeste hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik 1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau Aprill Algavad juutide vastased aktsioonid. Holocausti käik 1935 September kehtestatakse juutide vastased Nürnbergi seadused: juutidelt võetakse ära nende kodakondsus ja inimõigused,ning
Panama kanali määramata ajaks rendile. Tihedaimad kaubandussidemed olid Inglismaaga. Konfliktid ja kriisid XX saj algul: Balkani püssirohutünn serblaste iseseisvuse probleemid, Venemaa ja Austria-Ungari huvide ristumine. Serbia oli iseseisvunud 1878, pärast 500 aastast Türgi ülemvõimu. Serbial olid agressiivsed plaanid, millel oli Venemaa toetus. Austria-Ungarile kuulus Bosnia piirkond, kus elavad serblased tahtsid ka Serbiaga liituda, seal oli 23 miljonit slaavlast. Serbia+Bulgaaria+Makedoonia sõda Türgi vastu 1912, tõrjuti Balkanilt välja, jäi ainult Konstantinoopol/Istanbul. Prantsuse-Saksa põrkumine Põhja-Aafrikas Maroko pärast. Õpikust lugeda.
2. Bütsants kuni Herakleioste dünastiani 565 711 Justinanuse surmale järgnenud ajal Bütsantsi territoorium vähenes tuntavalt nii Läänes kui Idas, seda nii sise- kui välispoliitiliste tegurite mõjul. 634- 650.a. vallutasid muhameedlikud araablased Põhja-Aafrika, Egiptuse, Süüria ja Palestiina. Antiigist pärinev Vahemere-ruumi kultuuriühtsus kadus, antiik kui iseseisev kultuuritüüp lõppes. Lisaks rüüstasid Bütsantsi territooriume veel avaaride, slaavlast hõimud. Keisririik koosnes seejärel põhiliselt kreeka elanikkonnaga piirkondadest, Bütsants muutus järjest enam kreeka keisririigiks, kus oli võimas ortodoksne kirik. Viimane omakorda oli riigiga tihedalt seotud. 7.saj. tugevnes Bütsantsis vaba talupoegkond. Riigi ilmet ei määranud enam mitte linnad, vaid maa-piirkonnad, kus vähenes suurmaavalduse ja vähemalt esialgu ka pärisorjuse tähtsus.
annaabi.ee 
