lk 115/. Taubede suguvõsa valduste hulk Alutagusel sajanditega suurenes. Nende hulka kuulusid lisaks Edisele veel Sonda, Väike-Pungerja, Jõuga, Vasavere, Püssi, Purtse, Kohtla, Virunurme ja Sompa. Vanim Taubedele kuulunud kännuga vapipitser pärineb 1456. aastast /Brieflade, T. 58:1; T.Saare 2004/. Umbes samasse aega kuulub ka Jõhvi kiriku torni esiseinale müüritud Taubede raidvapp. Tuvede nime ja vapi päritolu kohta on mitu hüpoteesi. Ühes viidatakse slaavikeelsele sõnale dub-tamm. Selle seletuse lükkas kõrvale M. von Taube, kelle arvates mõlemad viitavad vanasaksi sõnale dubba-raiuma. Pealegi kinnituvad kännule pärna-, mitte tammelehed. Kolmanda hüpoteesi esitas 1920-ndatel aastatel Paul Johansen. Selle järgi olevat nii nimi Tuve, kui känd tuletatud eestikeelsest sonast tüvi. Tuvede eesti päritolule viitavat üks 1382. a pärit ürik. 1652. a sai Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Taube koos vabahärra tiitliga ka uue
saj lõpp- sel ajal Põhja-ja Ida-Eur üldine kristluse vastuvõtmine. Vm kristianiseiti Bütsantsist lähtudes! Kiievi seos Bütsantsiga (kaubavahetus, pole sidemeid), seetõttu kristlus islami ja judaismi asemel. On kinnitatud, et Bütsants polnud huvitatud misjonist ( arusaam enda väljavalitusest, erilisusest.Kristluse levik Bütsantsi jaoks alluvussuhete loomine. Thessalonikist pärit vennad (Konstantin) Kirill (826/827- 869) ja Methodius (815-885) lõid Bulgaaria kiriku. Panid aluse slaavikeelsele kirikuliturgiale, mille aluseks sai Piibli tõlkimine. Mõlemad on kuulutatud pühakuteks. Kirikuslaavikeel pole Vm kunagi rahvakeel olnud. Vendade pärand on ka slaavi tähestik. (kurillios --- kuigi on arvatud, et kurillios lõi hoopis kirillitsa). Glagoolitsa (hiliskeskajani Horvaatias ja mujal). Hilisemad õpetlased lõid glagoolitsast kirillitsa (vanavene tähestik, mitte tänapäevane, mis on kirillitsa laiemas mõttes. P I lihtsustas kirillitsat, 20.saj viimane reform.
annaabi.ee 
